Скачать книгу - Reis umber maailma aastail 1823-1826

Полный вариант заголовка: «An estimete of the number of inhabitants in Great Britain and Ireland / By Frederick Morton Eden, Bart».

Rahanduslik reisikiri seletab ka finantsvohikule, kuidas tekkis valjend „Kreekat tegema“ – ning seda mitte uksnes Kreekas. Kuude kaupa raamatuedetabelite tipus pusinud „Buumerang“ seob kokku finantsajakirjanik Michael Lewise reisimuljed volakriisi kolletesse ehk uude Kolmandasse Maailma – Iirimaale, Kreekasse, Islandile, Saksamaale – ning viib lopuks lugeja ekskursioonile USA California osariiki, kus hullumeelse laenuralli tagajarjel pankrotistuvad terved linnad. 2002. ja 2008. aastal ule planeedi rullunud odava krediidi tsunami ei olnud uksnes finantsiline fenomen: see oli kiusatus, mis pakkus uhiskondadele voimalust demonstreerida aspekte oma iseloomust, mida nad normaalses olukorras oleksid pidanud kiivalt varjama. Kreeklased tahtsid muuta oma riigi raha tais topitud kommikotiks, millest igauks saaks oma osa haugata; iirlased tahtsid oma riigi pangalaenuga maha muua ning sakslased puudsid koige selle pealt kasu loigata ja ise samas puhaste katega paaseda. Ameeriklased kui maailma suurim ja ahneim laenajarahvas aga lasi pankrotti minna tervetel linnadel. Lewise kaubamargiks on oluliste ja keerukate teemade avamine nii silmatorkavate ja veidrate karakterite kaudu, et tundub, nagu oleks need inimesed kindlasti valja moeldud. Raamatu lehekulgedel kohtute taibuka mungaga, kes on leidnud viisi Kreeka kapitalismi ulekavaldamiseks, kolme paevaga Islandi panga valuutamaakleriks koolitatud kalamehega ning Iiri kinnisvaraarendajaga, kes parast oma ettevotte kokkukukkumist soidab hiiglasliku ehitusmasinaga uhest Iirimaa otsast teise, et see protesti margiks Iiri parlamendi varavate ette parkida. Michael Lewis on finantsajakirjanik, bestsellerite „Liar’s Poker“, „Moneyball“, „The Blind Side“ ja „The Big Short“ autor.

Ma sattusin Raudiku kulla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud voorast igal sammul valvati ja jalgiti, sest suur Noukogude riik oli oma piiride puutumatuse parast alalises hirmus. Mind volus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid voorastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem kainud Raudikul kumnete aastate jooksul, elanud kaasa selle rannikukula allakaigule ja tundnud roomu, et lopuks on elu selles kodututega asustatud kulas hakanud ulesmage minema. Argu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus voib toimuda mis tahes pohjaranniku kulas. Meie maarahva kaekaik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt uhetaoline olnud.

James Cooki tuntus pohineb kolmel umbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768–1779. Cook uuris pohiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Poluneesia saari), Pohja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta uritas avastada ka lounamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei onnestunud.Cook erineb enamikust tolleaegseist meresoitjaist oma vaidetavalt inimlikuma iseloomu parast. Ta ei olnud konkistadoor. Parismaalaste vastu kasutas ta vagivalda vaid siis, kui muud voimalust ei olnud. Vaidetavalt puudis ta opetada Poluneesia parismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et voorutada neid kannibalismist.Cookist on loodud palju legende ja tema nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole tema tehtud. Kuulsaim naide on Hawaii saared, mis on eurooplastele avastatud hoopis hispaanlaste poolt. Legendidele Cookist lisab loomulikult varvi tema traagiline surm Hawaii saartel 1779. aastal. Toenaoliselt nagi tulevane meresoitja merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki ta sunnikodu oli merest vaid kumnekonna kilomeetri kaugusel.Cookil ei olnud juhendajaid, ta oli iseoppija. Tal olid head teadmised astronoomiast, topograafiast, hudrograafiast, navigatsioonist jms. Toenaoliselt ei olnud tema teadmised vaga pohjalikud, sest teoreetilist haridust mones merevaeakadeemias vms oppeasutuses polnud ta kunagi saanud. Tema haridustee piirdus mone aastaga kulakoolis. See-eest olid ta teadmised praktikule omaselt kindlad ja hasti omandatud. Cooki toid iseloomustab erakordne tapsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni!Tavaliselt tuuakse Cooki merelemineku peapohjusena valja tema armastust mere vastu. See voib muidugi tosi olla, kuid toenaolisem on see, et tal ei jaanud teist valikut. Nimelt oli ta tosiselt tulli lainud oma tooandjaga. Cook tootas 1746. aastal Staithesi-nimelises kalurikulas poesellina. Tekkinud olukorrast ei nainud ta muud valjapaasu, kui pani end kirja laevapoisina Whitby-nimelises sadamalinnas. Seega algab Cooki meremehestaaz 17-aastasena.

Nikolai Gogoli jutustus «Vana maailma moisnikud».