Скачать книгу - Vana maailma moisnikud

Rahanduslik reisikiri seletab ka finantsvohikule, kuidas tekkis valjend „Kreekat tegema“ – ning seda mitte uksnes Kreekas. Kuude kaupa raamatuedetabelite tipus pusinud „Buumerang“ seob kokku finantsajakirjanik Michael Lewise reisimuljed volakriisi kolletesse ehk uude Kolmandasse Maailma – Iirimaale, Kreekasse, Islandile, Saksamaale – ning viib lopuks lugeja ekskursioonile USA California osariiki, kus hullumeelse laenuralli tagajarjel pankrotistuvad terved linnad. 2002. ja 2008. aastal ule planeedi rullunud odava krediidi tsunami ei olnud uksnes finantsiline fenomen: see oli kiusatus, mis pakkus uhiskondadele voimalust demonstreerida aspekte oma iseloomust, mida nad normaalses olukorras oleksid pidanud kiivalt varjama. Kreeklased tahtsid muuta oma riigi raha tais topitud kommikotiks, millest igauks saaks oma osa haugata; iirlased tahtsid oma riigi pangalaenuga maha muua ning sakslased puudsid koige selle pealt kasu loigata ja ise samas puhaste katega paaseda. Ameeriklased kui maailma suurim ja ahneim laenajarahvas aga lasi pankrotti minna tervetel linnadel. Lewise kaubamargiks on oluliste ja keerukate teemade avamine nii silmatorkavate ja veidrate karakterite kaudu, et tundub, nagu oleks need inimesed kindlasti valja moeldud. Raamatu lehekulgedel kohtute taibuka mungaga, kes on leidnud viisi Kreeka kapitalismi ulekavaldamiseks, kolme paevaga Islandi panga valuutamaakleriks koolitatud kalamehega ning Iiri kinnisvaraarendajaga, kes parast oma ettevotte kokkukukkumist soidab hiiglasliku ehitusmasinaga uhest Iirimaa otsast teise, et see protesti margiks Iiri parlamendi varavate ette parkida. Michael Lewis on finantsajakirjanik, bestsellerite „Liar’s Poker“, „Moneyball“, „The Blind Side“ ja „The Big Short“ autor.

Olime asunud reidile ning parast valulist huvastijattu armastatud ja armastava abikaasaga voisin ma 28.juunil anda kasu ankrute hiivamiseks, sest tuul oli soodus.Kogu meeskond oli roomsas tujuas ja meie uritusest ulimalt vaimustatud. Harva kull on ankru hiivamine ja purjede heiskamine lainud nii karmesti. Kui laev nuud liikuma hakkas ja labi vahutavate lainete loikas, kasutasid mehed roomutuhinas uksteist ja soovisid sudamest onne alanud reisiks.See stseen kosutas mu hinge. Meeskonna saarane meeleolu urituse puhul, kus voib oodata rohkesti vaeva ja ohtusid, aratas mus lootust, et mehed ei kaota oma head tuju ja roomsat meelt ka siis, kui tegelike raskuste ja ohtudega kokku satutakse. Hea laeva ja ikka heas tujus pusiva meeskonnaga voib peaaegu kindel olla, et reis laheb hasti. Parast seda kui me Kroonlinna kindlusele seitsme suurtukipauguga huvasti utlesime ning temalt sama arvu jumalagajatuks vastu votsime, heiskasime veelgi rohkem purjesid. Tuul puhus neile priskesti…

James Cooki tuntus pohineb kolmel umbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768–1779. Cook uuris pohiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Poluneesia saari), Pohja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta uritas avastada ka lounamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei onnestunud.Cook erineb enamikust tolleaegseist meresoitjaist oma vaidetavalt inimlikuma iseloomu parast. Ta ei olnud konkistadoor. Parismaalaste vastu kasutas ta vagivalda vaid siis, kui muud voimalust ei olnud. Vaidetavalt puudis ta opetada Poluneesia parismaalastele kartulite ja sigade kasvatamist, et voorutada neid kannibalismist.Cookist on loodud palju legende ja tema nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole tema tehtud. Kuulsaim naide on Hawaii saared, mis on eurooplastele avastatud hoopis hispaanlaste poolt. Legendidele Cookist lisab loomulikult varvi tema traagiline surm Hawaii saartel 1779. aastal. Toenaoliselt nagi tulevane meresoitja merd esimest korda umbes 15-aastasena, ehkki ta sunnikodu oli merest vaid kumnekonna kilomeetri kaugusel.Cookil ei olnud juhendajaid, ta oli iseoppija. Tal olid head teadmised astronoomiast, topograafiast, hudrograafiast, navigatsioonist jms. Toenaoliselt ei olnud tema teadmised vaga pohjalikud, sest teoreetilist haridust mones merevaeakadeemias vms oppeasutuses polnud ta kunagi saanud. Tema haridustee piirdus mone aastaga kulakoolis. See-eest olid ta teadmised praktikule omaselt kindlad ja hasti omandatud. Cooki toid iseloomustab erakordne tapsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni!Tavaliselt tuuakse Cooki merelemineku peapohjusena valja tema armastust mere vastu. See voib muidugi tosi olla, kuid toenaolisem on see, et tal ei jaanud teist valikut. Nimelt oli ta tosiselt tulli lainud oma tooandjaga. Cook tootas 1746. aastal Staithesi-nimelises kalurikulas poesellina. Tekkinud olukorrast ei nainud ta muud valjapaasu, kui pani end kirja laevapoisina Whitby-nimelises sadamalinnas. Seega algab Cooki meremehestaaz 17-aastasena.

Teos koosneb kahest koitest. Kindlasti tuleks osta ka I koide.Oswald Spengler (1880–1936) naitab selles juba Esimese maailmasoja jarel suure lugejamenu saavutanud suurteoses, et teaduslikel todedel, majandussuhetel ja poliitilisel korral pole inimkonna ule nii suurt voimu, kui on arvatud. Jarelikult ei mojuta need inimesi sel maaral nagu kogemisega seotud moisted, vaimsed ja spirituaalsed toekspidamised. See teos on sundinud ennast uhe voi teise uuema nurga alt taashindama paljusid ajaloolasi, sotsiolooge, filosoofe ja kirjandusteadlasi. Ajaloolis-kultuurilise analuusi aineks on ju elav, motlev ja tundev sotsiaalne inimene, kelle kaitumist determineerib uhiskond ja kes omakorda mojutab uhiskondlikku elu ja selle liikumist.

Kus oli Atlantis? Kas Robin Hood oli uldse kunagi olemas? Kes tegelikult avastas Ameerika? Kui pime oli ikkagi keskaeg? Kas Marilyn Monroe tapeti voi tegi enesetapu? Maailma ajalugu on tais kohti, inimesi ja sundmusi, mis tunduvad meile tuttavad, aga tegelikult teame me neist oige vahe voi uldse mitte midagi. Kas siis kuulsusjanust, poliitilisest kasust voi lihtsalt klatsihimust on kogemata voi tahtlikult tekkinud legende ja muute, mis jaavad meie mallu hasti pusima ka siis, kui need juba ammu umberlukatud on. Kaesolev raamat koondab endasse olulisemad ja intrigeerivamad, kurikuulsamad ja jahmatamapanevad legendid, valelood, segadused ja vandenouteooriad ajaloo algusaegadest tanapaevani. Toe selgitamine pole aga sugugi lihtne, sest teadmine, kes keda kusagil pettis voi reetis ei ole sugugi nii ponev kui moista, kuidas selleni jouti ja millist moju mingi sundmuse valesti tolgendamine voi maletamine maailma ajaloole avaldas. Nuud voib iga lugeja ise uurida, kuidas on meie minevikku ja tanapaeva mojutanud legendid, mida lugeja ehk ka ise toeks on pidanud.