Скачать книгу - Kulma lapsed

„Kui tahad suua, mine tanavale kerjama nagu teised,” jatkas vanaema. Mattias kuulas ta ara ja tahtis ema tuppa hiilida, kuid vanaema ei jatnud: „Kas sa ei oska ise minna voi? Ma aitan sind!” Ta vottis vaikese Mattiase kraest kinni ja poissi ukse poole tirides lisas: „Tanav on sealpool, mine!” Ning vanaema viskas poisi tanavale. Mattias ei saanud arugi, kui ta juba valjas oli. Uks murtsatas tema selja taga kova prommuga kinni.Igapaevaelus me tihti ei markagi tanaval hulkuvaid lapsi. Selle raamatu autor on kasvatanud oma peres mitut endist tanavalast. Jutustus „Tanavalapsed” on kirja pandud nende raagitu pohjal. See, mida nad on pidanud labi elama, et endale elatist teenida, et kohutait suua saada, on ebainimlik ja sokeeriv. Need lapsed on kokku puutunud kogu selle rampsu ja halastamatusega, mis tanavaeluga kaasas kaib. Nad elasid tanaval, vahel ka oma kodus ja turvakodudes juba kolm aastat. Vaiksem oli nelja- ja suurem viieaastane, kui algas nende seiklusrikas ja karm elu… „Uus algus” jutustab linnatanaval kasvanud vendade kohanemisest uue eluga kasuperes ning vaikeses kulakogukonnas. Kooliminekueas poisid avastavad, et selles maailmas kehtivad hoopis teistsugused reeglid kui julmas tanavaelus. Kuigi uus elu toob endaga kaasa ootamatuid muresid, on rohkem siiski roomu sellest, et troostitu minevik jaab uha kaugemale seljataha.

Mart Kivastiku (1963-21..) esimeses esseekogumikus kirjeldataksejermakofiliku pieteeditundega Kunsti ja noormutiliku jultumusegaKunsti tegijaid. Tegijatel jaab ule kas solvuda voi armastada Kunstirohkem, kui iseennast. Ars longa… Onneks raagib autor peamiselt endast. Ja ehkki tema meistrikaegavisandatud portreed on kraabitud moogapidemega ateljeede jakortside seintele, tunneb uue aastatuhande lugeja seal eksimatultara toeparase pildi Lennart I valitsusaja kirjandus-, kunsti-, jateatrielu kommetest ja inimestest. Raamatu (esseede) peategelasteks on: Toomas Raudam Imat Suuman Hannes Varblane Valentin Kuik Peeter Volkonski Lembit Saarts Ago Teedema Mart Kivastik Lembit Kurvits Aleksander Muller Jaak Tuksam Enn Tegova Juri Ehlvest Elmo Nuganen Kalev Kudu Ervin Ounapuu Lennart Meri

1896. a. ilmus Eduard Vilde romaan «Kulmale maale», mis eesti kirjanduses senitundmatul kombel kasitles kulaelu. Esmakordselt paljastati selles teoses kapitalismi uhiskondlikke vastuolusid ja naidati, et inimese saatust kujundavad sotsiaalsed olud ning vahekorrad. Romaani peategelaseks on noor pops Valjaotsa Jaan, kes haiguse tottu satub valjapaasmatult raskesse seisukorda oma ema ning odede-vendade toitmisel. Moraalse loogi annab Jaanile Virgu peremees, kes koos urjadnikuga tuleb Valjaotsa saunast varastatud kraami otsima, sest vaesed on peremehe silmis ka vargad ning viimased sulid. Jaan voib uhkelt ja valjakutsuvalt neile otsa vaadata, sest tema on kull vaene, aga aarmiselt aus. «Kulmale maale» on Vilde uks onnestunumaid ning taiuslikumaid teoseid. Siin on kujundirikkaid kirjeldusi, on psuhholoogiliselt pohjendatud ja usutavad karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt. Seetottu on «Kulmale maale» saanud vaga populaarseks.

Kogumiku tolkerubriigi avab tanapaeva ulme superstaari Orson Scott Cardi luhiromaan «Kingituste soda» (2007), mille tegevus toimub «Enderi mangu» ja «Enderi varjuga» samal ajal Lahingukoolis. Lugejal seisab ees taaskohtumine mitme tuttava tegelasega nagu Lahingukooli ulem kolonel Graff, Bean voi Ender Wiggin ise.Lisaks Cardi mahukale luhiromaanile leiab uuest Taheajast kumme jutuvoistluse paremikku kuuluvat lugu. Tuntud autoritest on mutoloogilis-religioosse fantaasialooga esindatud Meelis Friedenthal, lisaks veel peamiselt luuletajana tuntud Krafinna ja eelmisel jutuvoistlusel 2. auhinna voitnud Kadri Pettai. Ulejaanud juttude spekter ulatub kosmilistest madinalugudest militaarse fantasy ja keskaegse ouduseni.Raul Sulbi ulevaateartikkel tutvustab seekord nn. kadunud maailmade (lost world, lost race) teemat ulmekirjanduse ajaloos ja selle kirjandusliigi tuntumaid viljelejaid H. Rider Haggardit, Edgar Rice Burroughsit ja A. Merrittit. Artiklit ja alazanrit illustreerima on valitud kaesoleva Taheaja numbrisse oudusklassik Henry S. Whiteheadi jutustus «Paani rahvas».

Uurija-uleminspektor Banksil tuleb seekord leida pohjus, miks sillalt alla kukkunud tootul ja puruvaesel endisel kolledziopetajal Gavin Milleril oli surres taskus viis tuhat naela sularaha. Kahtlusaluste rivi on kirju. Siin on nii inimesi kolledzist, kus Gavin Miller varem opetas ja kust ta seksuaalse ahistamise suudistuse parast lahkuma oli sunnitud, kui ka salaparane naine Milleri minevikust, kellega tutvus ulatub 1970. aastatesse. Kui Banksile moista antakse, et parem oleks uurimine sinnapaika jatta, saab kogenud inspektor aru, et selle morvaloo taga on peidus palju rohkem rapaseid saladusi, kui esmapilgul arvata oli. Lisaks keerulise kuritoo lahendamisele peab Banks hakkama saama ka kolme naisalluva ja uhe naisulemusega ning seisma silmitsi vaat et hirmsaima asjaga oma elus – voimalusega, et ta saadetakse pensionile. Inglise menuka ja rohkelt auhindu voitnud krimikirjaniku Peter Robinsoni inspektor Banksist jutustavaid romaane iseloomustavad pingeline suzee, ootamatud sundmustikupoorded ja usutavad tegelased, kellest igauhel on kull omad inimlikud vead, aga kellele lugeja hakkab kiiresti kaasa elama. Varraku kirjastuses on varem ilmunud Robinsoni romaanid „Valtimatu lopp“, „Puhendunud mees“ ja „Ripporg“.