Скачать книгу - Viimane inimene Atlantisest

Tihti vene Jules Verne’iks kutsutud Aleksandr Beljajevi esmakordselt eesti keeles ilmuv seikluslik fantaasiaromaan. Oigusega tuntuimate Atlantise hukust raakivate teoste hulka kuuluvas romaanis naeme kahte erinevat ajaplaani: Beljajev kirjeldab lugejaile Atlantise tsivilisatsiooni parandi avastamist Atlandi ookeani pohjast 20. sajandi alul, kuid jutustab ka poneva ja dramaatilise loo Atlantise kontinenti tabanud looduskatastroofist, viimasest Atlantise inimeste polvkonnast, orjade ulestousust, traagilisest armastusest ning hiiglasliku laevastikuga ookeanisugavustesse vajuvalt mandrilt pogenemisest. «Uhe ooga lakkas Atlantis olemast. Selles kohas, kus oli seisnud oitsev Ondsate Saar, hakkas hullumeelse poorisena ringi kihutama hiiglaslik veekeeris, mis uletas suuruselt suurimaidki mandreid. Tuli ja aurud tungisid sellest labi ning kasvasid veest ja tulest koonusteks. Pikapeale see vee ja tule voitlus vaibus, kuni ookeanitasandik hukkunud Atlantise kohal rahunes ja taitus uleskerkinud puutuvede ning inimeste ja loomade laipadega.» Orpheuse raamatukogu. Tolkinud Kati Karu.

ana-Egiptuse inimene. Sari "Inimene labi aegade

Автор: Sergio Donadoni

Год издания:

Meie tsivilisatsioon on loonud Egiptusest ideaalpildi, mida kaldutakse oma kujutlustes kord ulistama, kord halvustama jareldustega, mis ei parine Egiptusest enesest. Kaesoleva raamatu eesmargiks on kasitleda Vana-Egiptust voimalikult moistetavana meie kultuurimaailma jaoks, pidades seejuures silmas erinevaid perspektiive, mis muudavad selle tsivilisatsiooni uhtaegu nii lahedaseks kui ka kaugeks. Uheteistkumne nimeka eguptoloogi esseed vaatlevad tahtsamaid inimgruppe: talupoegi, kasitoolisi, kirjutajaid, ametnikke, preestreid, sodureid, orje, vooramaalasi, naisi, surnuid kuni vaaraoni valja. Kokkuvottes kasitlevad nad aga koik uhte nahtust, mis oli Egiptuse uhiskonna kese – riiklik organisatsioon selle erinevates avaldumisvormides.Teemad ja autorid: Talupoeg (R. A. Caminos); Kasitooline (D. Valbelle); Kirjutaja (A. Roccati); Ametnik (O. Berlev); Preester (S. Pernigotti); Sodur (S. ?Ibada al-Nubi); Ori (A. Loprieno); Vooramaalane (E. Bresciani); Surnu (S. Donadoni); Vaarao (E. Hornung); Naine (E. Feucht).

"Litteraria" sari. Viimane paevik, 1944-1952

Автор: Оскар Лутс

Год издания:

Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale, 9. vihik

Inimene kuult

Автор: Ada Tsumatsenko

Год издания:

Jutustus vene maadeuurijast Mikluhho-Maklaist (1846-1888), tema viibimisest Paapua Uus-Guineas ning sobrunemisest kohalike paapuatega.

Viimane raund

Автор: Peeter Urm

Год издания:

Peeter Urmi esikromaan linnahaigla kirurgiaosakonna juhatajast, kelle ellu murrab haigus. […]„Ma ei taha surra,” sosistas ta enda ette.Ma pole kunagi olnud argpuks, aga ma ei taha surra. Errok seisis nii mitu minutit, kuhmus ja vana oma mures. Sormed lotvusid aegamisi ning porandale kukkus kokkumuljutud paberinutsak. Ta vaatas seda imestunult, tostis siis rahulikult ules ja viskas tuhatoosi. Ta ei tundnud mingit kahetsust. Korraks oli ta uuesti lootnud, surudes hirmu kaugesse malusoppi, valades hilinenud armastusse kogu oma elutahte. See oli luhike soost teisele poole kuristikku. Pidi ta endale seeparast etteheiteid tegema? Nuud on koik jalle omal kohal ja viimane sild on poletatud.Ingrid andestab mulle, andestab uhes unustusega. Aga enne seda tunneb ta mulle kaasa. See juhtub hilissugisel, sugisel on kaastunde varvid.[…]

Tosine inimene

Автор: Mudlum

Год издания:

Mudlumi esimene avalikult ilmunud novell «Minu tadi Ellen» nomineeriti Tuglase auhinnale. See raamat sisaldab Elleni-lugu, ja veel 22 teist juttu, monedki neist kannavad sisu, mis on romaani mootu. Kokku moodustub neist uks suur lugu, mis raagib elust maailmas, siin, Eestis. Raagib enamasti lihtsalt ja lobusalt, aga vahel ka kurvalt ja tosiselt. Igauht voib haarata aratundmine, nagu oleks seal killukesi tema elust, sest ega see uksik nii palju uldisest ei erinegi. Autor ise utleb, et ta juttudes on loetelu-tuupi narratiiv, pole vaja muud teha kui koik maailma asjad ules lugeda ja napuotsaga natuke tosiseid motteid vahele visata.