Скачать книгу - Surnud mehe jaljed

Romaani peategelane Pavel Nikolajevits Tsitsikov on ettevotlik tegelane, kes liigub stagneerunud moisnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste tottu riigiteenistusest tagandatud onnekutil on omaparane rikastumisplaan. Ta reisib mooda Venemaad ja ostab moisnikelt «surnud hingi» – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud. Gogoli “Surnud hinged” on poordepunktiks vene kirjandusloos; ta jarelmoju on tohutu suur, aga Gogoli moju ulatub ka maailmakirjandusse ning kestab tanapaevani. “Surnud hinged” pani aluse vene uhiskondlikule romaanile, s.o. sellisele proosa suurvormile, mis ei piirdu huvitavate seikluste voi sentimentaalsete episoodide umberjutustamisega, vaid kus materjal teenib inimelu ja uhiskondliku probleemi kunstikasvatuslikku kujundamist. /Valmar Adams/ 24. veebruaril 1852 poletas kirjanik «Surnud hingede» teise osa markmed, heitis voodisse, keeldus soomast ning suri uheksa paeva hiljem valudes.

Ool, mil Brian Bishop oma abikaasa tappis, oli ta naisest kuuekumne miili kaugusel ja magas. Voi vahemalt paistab nii komissar Roy Grace?ile, kes kutsutakse uurima voluva seltskonnadaami Katie Bishopi veidrat morva. Peagi hakkab Grace joudma jareldusele, et Bishop on saanud hakkama voimatuna ning viibinud kahes kohas korraga. Kas keegi on varastanud ta identiteedi voi on mees lihtsalt vaga osav valetaja? Kui Grace sukeldub sugavale Bishopite elu pealtnaha respektaabli elu fassaadi taha, saab peagi selgeks, et selles pole koik kaugeltki nii, nagu paistab. Kui ta aga sukeldub pisut liiga sugavale, satub ohtu ka tema enda maailma habras tasakaal.

Kui vana Monty Bickerstaffe leiab oma elutoast laiba, on see vaga ebameeldiv ullatus – paraku ei jaa see ka viimaseks. Monty ei taha eriti, et politsei hakkaks nuhkima vanas poollagunenud harrastemajas, kus ta uksi elab. Uhtlasi vaidab ta kindlalt, et tal pole aimugi, kes see surnu olla voiks. Suurt rohkem pole politseil abi ka kohalikest elanikest, kes pole marganud midagi tavatut, ega Monty sugulastest, kes vaidetavalt ei saa aru, miks see tundmatu surnukeha just sinna jaeti. Inspektor Jess Campbell on aga veendunud, et keegi valetab. Ta hakkab koos peainspektor Ian Carteriga Monty suguvosa ajalugu uurima ning avastab sealt nii mondagi vapustavat…

Kui Meredith Mitchell uhel ohtul uksildasel maanteel Bamfordi poole soites haaletaja peale votab, jaab temasse kummaline, rahutu tunne. Mis voib sellel enesekindlal, kuid salatseval noorel naisel olla asja Tudor Lodge’i – Brusselis tootava advokaadi Andrew Penhallow’ kaunisse vanasse majja –, kuhu ta palub end viia? Penhallow soidab lakkamatult edasi-tagasi kodu ja mandri vahet, kuid sel ohtul on ta juhtumisi kodus, ja kuna poeg on linnast valjas ning naine migreeniga voodis, on ta paris omapead. Mis on aga ebaonn, sest jargmisel hommikul leitakse ta morvatuna aiast. Vanu lahkhelisid nii hasti maletavate kohalike rahuloluks ilmneb Penhallow’ morva jarel nii mondagi tahelepanuvaarset tema kaksikelu kohta. See aga muudab morvajuurdluse politseiulem Alan Markby jaoks tunduvalt keerulisemaks, kuna ta tundis tapetud meest poisipolves. Andrew Penhallow’ minevikus on kahtlemata kummitusi – kas uks neist on nuud toesti talle jarele tulnud?

Romaani valjamoeldud tegelaskujude taustaks on kasutatud taiesti toeparaseid lugusid elust Ingerimaal, Eestis, Soomes ja Venemaal. Selles on leidnud kasutust ingerlaste vaga valusad malestusi Ingerimaa kuladest, Klooga laagrist, elust Soomes ja Siberis ning sojajargses Noukogude Liidus. Praeguseks ajaks on meie sekka alles jaanud veel vaga vahesed isiklikult 1943. aastal oma kodudest lahkuma sunnitud ingerlased. Oige varsti on nendestki vahestest saanud vaid malestus. Ometi elab neist enamik edasi oma lastes, lastelastes ning lastelastelastes. Tuletades meelde ning kandes endaga parandina kaasas seda nuudseks juba unustuseholma vajuma kippuvat lugu. Aegade lopuni …