Скачать книгу - Arata surnud

Acharya Shree Yogeesh asutas 2014. aasta kulaskaigul Siddhayatan Estonia, mis on esimene valgustunud meistri poolt sisseonnistatud puhapaik Eestis. Acharya Shree Yogeesh on oelnud, et ta pole kohanud muudes riikides nii palju inimesi, kes on “valmis arkama”, kui Eestis, mis on tema sonul vaga harukordne terves maailmas. Siddhayatan Estonia eesmark on suunata voimalikult palju tode otsivaid inimesi vaimsel teel ja aidata vaimses maailmas edasi liikuda. Siddhayatan Estonia sonum on tuua inimesteni opetus, kuidas saada onnelikumaks, tervemaks, avastada loomulikke ja alternatiivseid voimalusi enda tervendamiseks, puhastada oma motteid, keha ja hinge, eemaldada endalt hirmud ja saada julgust, panna oitsema sinu tegelik mina. Siddhayatani looja Acharya Shree Yogeesh on juba ule 45 aasta puhendunult levitanud inimestele universumi tarkust armastusest, kaastundest, taielikust transformatsioonist, vagivallatusest ja hinge aratamisest. Tema tarkused baseeruvad praktilisel susteemil, mis on aastatuhandeid vana. Siddhayatan Estonia asub aadressil Mehaanika 21, Bliss Maja 4. korrusel.

Romaani peategelane Pavel Nikolajevits Tsitsikov on ettevotlik tegelane, kes liigub stagneerunud moisnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste tottu riigiteenistusest tagandatud onnekutil on omaparane rikastumisplaan. Ta reisib mooda Venemaad ja ostab moisnikelt «surnud hingi» – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud. Gogoli “Surnud hinged” on poordepunktiks vene kirjandusloos; ta jarelmoju on tohutu suur, aga Gogoli moju ulatub ka maailmakirjandusse ning kestab tanapaevani. “Surnud hinged” pani aluse vene uhiskondlikule romaanile, s.o. sellisele proosa suurvormile, mis ei piirdu huvitavate seikluste voi sentimentaalsete episoodide umberjutustamisega, vaid kus materjal teenib inimelu ja uhiskondliku probleemi kunstikasvatuslikku kujundamist. /Valmar Adams/ 24. veebruaril 1852 poletas kirjanik «Surnud hingede» teise osa markmed, heitis voodisse, keeldus soomast ning suri uheksa paeva hiljem valudes.

Ool, mil Brian Bishop oma abikaasa tappis, oli ta naisest kuuekumne miili kaugusel ja magas. Voi vahemalt paistab nii komissar Roy Grace?ile, kes kutsutakse uurima voluva seltskonnadaami Katie Bishopi veidrat morva. Peagi hakkab Grace joudma jareldusele, et Bishop on saanud hakkama voimatuna ning viibinud kahes kohas korraga. Kas keegi on varastanud ta identiteedi voi on mees lihtsalt vaga osav valetaja? Kui Grace sukeldub sugavale Bishopite elu pealtnaha respektaabli elu fassaadi taha, saab peagi selgeks, et selles pole koik kaugeltki nii, nagu paistab. Kui ta aga sukeldub pisut liiga sugavale, satub ohtu ka tema enda maailma habras tasakaal.

Keset 9/11 hommiku traagilisi sundmusi naeb Brightonist paritkrooniline aparduja Ronnie Wilson oma elu suurimat sanssi: kaduda ja luua enduuesti uhes teises riigis. Viis aastat hiljem annavad Brightoni tulvaveetorustleitud naise sailmed inspektor Roy Grace?i uurimisele globaalse haarde ningalgab meeleheitlik voidujooks, et paasta naine, keda kutitakse Brightonitanavail nagu jahilooma.

Kui vana Monty Bickerstaffe leiab oma elutoast laiba, on see vaga ebameeldiv ullatus – paraku ei jaa see ka viimaseks. Monty ei taha eriti, et politsei hakkaks nuhkima vanas poollagunenud harrastemajas, kus ta uksi elab. Uhtlasi vaidab ta kindlalt, et tal pole aimugi, kes see surnu olla voiks. Suurt rohkem pole politseil abi ka kohalikest elanikest, kes pole marganud midagi tavatut, ega Monty sugulastest, kes vaidetavalt ei saa aru, miks see tundmatu surnukeha just sinna jaeti. Inspektor Jess Campbell on aga veendunud, et keegi valetab. Ta hakkab koos peainspektor Ian Carteriga Monty suguvosa ajalugu uurima ning avastab sealt nii mondagi vapustavat…