Скачать книгу - Peaaegu taiuslikus maailmas

Teise maailmasoja jarel vajus Euroopa kaosesse. Maad olid laastatud, terved linnad maatasa tehtud ja ule 35 miljoni inimese tapetud. Suuremas osas Euroopast olid institutsioonid, mida peame tanapaeval enesestmoistetavateks – politsei, ajakirjandus, transport, omavalitsused ja riigi valitsus – kas taiesti puudu voi end lootusetult kompromiteerinud. Kuritegevus kasvas taevakorgusse, majandused varisesid kokku ning Euroopa inimesed vaevlesid naljahada piiril. Sojajargseid aastaid kasitlevas labimurdelises uurimuses kirjeldab Keith Lowe kontinenti, kus endiselt maratseb vagivald, kus suured rahvaruhmad pole veel leppinud tosiasjaga, et soda on loppenud. Ta visandab pildi konflikti paranduseks olnud vaardunud moraalist ja kustutamatust kattemaksuihast. Ta kirjeldab etnilisi puhastusi ja kodusodasid, mis poorasid pea peale tavaliste inimeste elu Laanemerest Vahemereni, ning uue maailmakorra loomist, mis toi vapustatud kontinendile viimaks stabiilsuse. Nagu Lowe naitab, eksisteerisid need teemad kogu Euroopas – nii idas kui ka laanes. Kaheksas keeles originaaldokumentidel, intervjuudel ja teaduskirjandusel pohinev „Metsik manner“ on aken pogusasse kaootilisse perioodi Teise maailmasoja lopu ja kulma soja alguse vahel. See on antud perioodi ajaloo esimene ulatuslik kasitlus. Keith Lowe on tootanud enam kui kumme aastat ajalooteoste kirjastajana, kuid nuud puhendunud taielikult kirjutamisele ja ajaloouurimisele. Ta on Teise maailmasoja tunnustatud autoriteet, kes esineb sageli televisioonis ja raadios nii Suurbritannias kui ka Ameerika Uhendriikides. Lowe? sulest on ilmunud kriitikute tunnustuse palvinud teos „Inferno: The Devastation of Hamburg, 1943“.

14. dalai-laama Tenzin Gyatso (snd 1935) on aastate jooksul avaldanud rea raamatud. „Headuse vael“ ilmub dalai-laama 80. sunnipaevaks ning on valminud koostoos tema sobra Daniel Golemaniga, kelle varasematest raamatutest on eesti keeles ilmunud mh „Emotsionaalne intelligentsus“ ning „Keskendumine“. Kaesolevas raamatus selgitab dalai-laama, kuidas voib igauks meist kaasa aidata sellele, et maailm oleks elamiseks parem paik. See ei ole budismiopik, vaid visionaari ettekujutus tuleviku maailmast. Dalai-laama selgitab oma pohimotteid ja vaateid elule, siin on tosielust voetud lugusid inimestest, kes on uritanud midagi muuta ja toestust uue motteviisi toimimisest.

Kahe noore kirgliku ollesobrast sotlase asutatud BrewDogi pruulikoda on kaivitanud kasitooollerevolutsiooni, kirjutanud end rekordiraamatutesse ja loonud taiesti uue viisi ari teha. Raamatusse „Aripunkarid ollemaailmas“ villib BrewDogi kaasasutaja James Watt oma edu kvintessentsi. Alates rahandustarkustest (jahi iga senti) kuni turunduseni (su ari veab kampaania, mitte toode) – siit leiad anarhistliku, asendamatu juhendi, kuidas enda kehtestatud tingimustel edu saavutada. James Watt asutas koos oma sobra Martin Dickiega BrewDogi 2007. aastal uhes Kirde-Sotimaa toostuspargi angaaris, mestis oli ka uks koer. Praeguseks annab ettevote tood enam kui viiesajale inimesele. BrewDogi kasitooollesid imporditakse rohkem kui viiekumnesse riiki ule maailma. James Watt on korduvalt valitud aasta edukaimaks ettevotjaks.

Teise maailmasoja luhiajalugu. Tahad koondada minevikku, et juhtida hetke ja tulevikku. See raamat on teile valmis.Koik oli nii

Parast ebatavaliselt luhikest konklaavi valiti 2013. aastal Rooma-Katoliku Kiriku uueks paavstiks jesuiidist kardinal Jorge Mario Bergoglio, kes Assisi Puha Franciscuse jargi vottis endale nime, mida seni polnud kandnud veel ukski paavst. Tema paavstiks valimine oli mitmes mottes erakordne, paljude meelest isegi revolutsiooniline. Mitte uksnes seeparast, et Argentinas sundinud Itaalia immigrantide pojana on ta esimene Uuest Maailmast parit paavst, vaid ebatavaline on ka tema isiksus ja visioon. Kardinalina paistis ta silma pohimottega elada lihtsat elu, tegeledes palju vaeste ja teiste elu hammasrataste vahele jaanutega ning neist pohimotetest ei ole ta loobunud ka paavstina. Ta on inimene, kes on tulnud teisi teenima, mitte nende ule valitsema. Itaalia ajalehe La Stampa korgelt hinnatud Vatikani korrespondent Andrea Tornielli on kirja pannud loo Argentina nooruki kujunemisest paavst Franciscuseks, ent ta vaatleb ka Rooma-Katoliku Kiriku olukorda laiemalt ja selgitab, mis pani ajal, mil kirik vajab uuendamist ja puhastamist, kardinalidest valijamehi koikide poliitiliste ja diplomaatiliste kaalutluste kiuste valima just teda uueks paavstiks.