Скачать книгу - Kolm isamaa konet

See on lugu Mart Laari esimese valitsuse tousust ja langusest. Ponev ja paeluv nagu kogu too uskumatult dramaatiline ja varvikas ajastu. Kalle Muuli alustas tood Postimehe esimese Tallinna korrespondendina aastal 1989. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laulvat revolutsiooni ja Eesti riigi taassundi, koiki neid murrangulisi sundmusi, kus maa ja rahva saatus rippus sageli juuksekarva otsas.Nuud, 20 aastat hiljem kirjutab ta uliharuldastele dokumentidele ja poliitikute avameelsetele meenutustele tuginedes kaasahaarava loo sellest, mis tookord kirjutama jai. Raamat heidab kirka valgusvihu Isamaa tagatuppa, Laari valitsuse poliitika keerdkaikudele ja skandaalidele. See on justkui jarg autori omaaegsetele reportaazhidele, mis pakkusid koneainet tervele Eestile.

Sipas Organizates Boterore te Shendetit “Keshillimi eshte nje proces qe permes dialogut dhe nderveprimit, i ndihmon personat per te zgjidhur e menaxhuar problemet dhe pet te marre vendime.

Kui uhel paeval 2011. aastal annab ETA terroriruhmitus teada relvastatud voitluse loppemisest, suundub Bittori surnuaeda, et raakida abikaasale oma otsusest minna tagasi kodulinna. Kas leppimine ja andestus on voimalik? Kas Bittoril onnestub teada saada, kes oli see kapuutsiga nagu varjav noormees, kes uhel vihmasel ohtupoolikul tappis kodumaja ees tema abikaasa?
„Isamaa“ on lugu kahest perekonnast, kelle lahedasele soprusele teevad lopu kahtlused, viha ja radikaliseerumine, mida ETA tegevus uhes Baskimaa vaikelinnas kaasa toob. Eelkoige on loo keskmes kummagi perekonna naised, omaaegsed parimad sobrannad, kellest uks on kaotanud abikaasa, teisel aga istub poeg terroritegudes suudistatuna vangis. Ent ETA kolm aastakummet kestnud ohvriterohke tegevuse haavu kannavad hinges koik, keda see otseselt voi kaudselt on puudutanud. Aramburu kirjutab Baskimaa traumaatilisest kogemusest suudistavat voi dotseerivat hoiakut votmata, inimlikult ja voolavas eepilises stiilis. „Isamaad“ on vorreldud XIX sajandi suurromaanidega.
Fernando Aramburu (1959) on hispaania keeles kirjutav baski kirjanik, kes alates 1985. aastast on elanud Saksamaal, kus ta tootab hispaania keele opetajana. Aramburu romaanid ja novellid on palvinud palju auhindu, kuid tema kahtlemata mojukaim teos on 2016. aastal ilmunud „Isamaa“, mille pohjal valmis 2020. aastal ka seriaal. Romaanile on omistatud pikk rida kirjandusauhindu nii Hispaanias kui mujal ning seda on tolgitud enam kui kolmekumnesse keelde.