Скачать книгу - Pildid isamaa sundinud asjust

Leedi Marcia Woode, Grateswoode?i krahvi ilus, kuid kangekaelne tutar, on otsustanud, et ta ei abiellu isa soovil Roux? hertsogi Armond?iga. Aga kui ta on sunnitud hertsogiga kohtuma, avastab ta, et ka mees on niisama kangekaelselt abiellumise vastu, kuna ta meelitati kunagi abiellu naisega, kes oli vaimuhaige.

Saksa okupatsioon, Vene okupatsioon, noukogude aeg, sojavaeteenistus vaga karmide tingimustega vangilaagris Uuralites, tagasipoordumine Hiiumaale – see raamat on lugu uhe tegusa, 3. juunil 1940.aastal Hiiumaal sundinud mehe elust. Takis kirjelab raamatus ehedalt kolhooside ja sovhooside moodustamise perioodi, parseldamist ja nihverdamist, erinevate mentaliteetide porkumist. Kuidas koik keerles rahateenimine, naiste ja veel kord naiste umber. Takis meenutab ka oma sagedasi Venemaa visiite – et saada kalurikolhoosile mingisugune hea masin, tuli omakorda Venemaale midagi viia ning alati ka otsustajaid „moosida“. Suurest jahi-ja kalakirest, suurest-suurest loomaarmastusest ning pisaratest, kui uks jahimees sea asemel tema laika maha lasi – esimesed laikad toi Eestisse just raamatu autor. Raamatu uks haaravamaid peatukke kirjeldab ka Eesti esimese jaatee ehitamist , mille uheks rajajaks Takis oli. Selle tegemisel tuli oppida omaenese teadmistest, sest kellegi kogemustest oppida polnud – uks suur veok vajuski labi vastrajatud jaatee, mida siis pea terve oopaev vintsidega 15 meetri sugavuselt jaale tagasi sikutati. Raamat jouab valja esimeste kooperatiivide tekkeaega, aega, kui hakkas paistma vabaduse kiir. Raamatusse tuleb ka nukraid noote, kui autor naeb made “arastamist” ning mure pere ja laste parast – sest arstid panid karmi diagnoosi....

See on lugu Mart Laari esimese valitsuse tousust ja langusest. Ponev ja paeluv nagu kogu too uskumatult dramaatiline ja varvikas ajastu. Kalle Muuli alustas tood Postimehe esimese Tallinna korrespondendina aastal 1989. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laulvat revolutsiooni ja Eesti riigi taassundi, koiki neid murrangulisi sundmusi, kus maa ja rahva saatus rippus sageli juuksekarva otsas.Nuud, 20 aastat hiljem kirjutab ta uliharuldastele dokumentidele ja poliitikute avameelsetele meenutustele tuginedes kaasahaarava loo sellest, mis tookord kirjutama jai. Raamat heidab kirka valgusvihu Isamaa tagatuppa, Laari valitsuse poliitika keerdkaikudele ja skandaalidele. See on justkui jarg autori omaaegsetele reportaazhidele, mis pakkusid koneainet tervele Eestile.

See romaan on kuri muinasjutt taiskasvanud lastele. See raagib uhest teisest muinasjutust, nukust, kelle nina hakkab pikemaks venima niipea, kui ta valetab. See on ka lugu, mis seob omavahel tsaar Nikolai II, Sir Winston Churchilli, president Vladimir Putini ja kriminaalkomissar Evert Backstromi. Kui neid ei oleks olnud, siis ei oleks ka seda lugu. Luhidalt oeldes on tegu toestisundinud looga Pinocchio ninast. „Toestisundinud lugu Pinocchio ninast” on Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Backstromist jutustava triloogia kolmas osa. Lisaks lugejate heakskiidule on Persson voitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. Kirjastuselt Varrak on ilmunud samast sarjast romaanid „Linda morva juhtum” ja „Kes tapaks lohe”.