Скачать книгу - Kitty tahab suureks saada

Kolme raamatu autor Taavi Kangur selgitab selles raamatus vaimukalt ja asjatundlikult, kuidas saada kirjanikuks."Miks saavad avalikuks minu motted kirjutamisest ja lugemisest? Umbes kaheksa aastat tagasi asusin uurima, kas on voimalik leida sirge tee kirjutamise juurde. Uurisin, mismoodi voib uhest inimesest kirjanik saada. Teele kerkis palju arusaamatusi ja esmapilgul lihtsana naivad asjad osutusid pohjatuteks uurimisobjektideks. Uues maailmas kobamisi ringi liikudes leidsin kusimustele vastuseid ja vastustele uusi kusimusi.Kas kirjanikuks saab oppida? Kusimuse esitamine ja rohuasetus ei jata tavaliselt uhtegi kirjutamisega tegelevat isikut kulmaks. Olen kohanud ja ilmselt kohtan veel inimesi, kes nahvavad mulle, et kirjutama peab nii, nagu otse tuleb, ja protsess ei allu oppimisele. On ainult urgudu ja meedium (kirjanik), kes saab sealt kuskilt pilvest oma teksti katte. Kindlasti on vaitjatel tuua moni naide otse elust. Jakoigesse, mis raagib kirjutamise oppimisest, suhtuvad nad polgusega, isegi taiesti moistlikesse soovitustesse, et paremaks saamiseks on vaja harjutada. Olen palju lugenud kirjutamisest ja toeliselt suured ja maailmakuulsad kirjanikud utlevad keerutamata: harjutama peab aastaid, kumneid aastaid.Pidage meeles, oppimises ei ole mitte midagi halba! Te soovite saada kirjanikuks, Teie sees helisevad sonad, Te tahate osata neid oigesti valja lasta. Jah, on vastus, kirjanikuks saab oppida, kui sisemuses on tungiv soov kirjutada," utleb Taavi Kangur.

"Kui sind masendab kontrolli alt valjunud soogiisu, siis nuud oled leidnud teejuhi, mis aitab sul lopuks ometi vastu¬pandamatuid isusid ohjeldada voi neist sootuks vabaneda! ¬Siit raamatust saad teada, kuidas tolgendada ja lahendada himu sokolaadi, kropsude, burgerite, saiatoodete, juustu, jaatise ja paljude teiste toitude jarele.Raamatu autor ja psuhholoog Doreen Virtue naitab sulle, et soogiisu ei pea lammatama. Selle asemel saad ainulaadse sisemise muutumise abil end isudest tervendada. Doktor Virtue toestab, et igale soogiisule vastab mingi teatud emotsionaalne mure – naiteks armunalg, igatsus lobu, majandusliku kindlustunde voi andestuse jarele.Hoiad kaes erakordset raamatut, mis sisaldab erinevaid toite ja isusid kasitlevat pohjalikku tabelit, kus on kirjas vastupanda¬matute isude arvatavad pohjused. Soogiisu puudutavate kaasaegsete uurimuste tulemused, mitmed lihtsalt taidetavad kusimustikud ning terminiseletused teevad sellest raamatust vaartusliku allika, mille juurde ikka ja jalle tagasi poorduda.Psuhholoogiadoktor Doreen Virtue sulest on parit mitmed soogiisu kasitlevad menuraamatud, naiteks kehakaalu koikumise pohjuseid uuriv The Yo-Yo Diet Syndrome. Kord kuus ilmub doktor Virtue kolumn ajakirjas Spirit & Destiny. Doreen Virtue esineb sageli ule maailma korraldatavatel toitumist kasitlevatel seminaridel. Lisateavet Doreen Virtue ja tema esinemiste kohta leiate veebilehelt www.angeltherapy.com."

Kallid varsked lapsevanemad! See raamat on moeldud just teile. Mul oleks olnud hea meel, kui keegi oleks selle raamatu mulle pihku andnud, kui mina oma lapsi muu toiduga harjutama hakkasin. Mul ei olnud suurt aimu, kui oluline on maitsetega kohanemine just esimestel eluaastatel. Kui lapsed hakkavad saama kaheaastaseks, muutuvad nad jarsku neofoobideks ehk on koige uue, kaasa arvatud uue toidu vastu vaga skeptiliselt meelestatud, ja siis on eriti keeruline pakkuda neile head ja kasulikku toitu, nagu brokoli, maksapasteet, lohe, muna. Et lapsed on loomult uudishimulikud ja armastavad seiklusi, siis tuleb neile asi huvitavaks teha, avastada erinevaid maitseid ja konsistentse koos. Raamatus on palju nouandeid selle kohta, mida ette votta, kui laps keeldub jarsku soomast toitu, mis talle varem on meeldinud, samuti selle kohta, kuidas nendele uusi maitseid tutvustada. Olen neid nippe oma laste peal proovinud ja julgen neid soovitada. Loodan, et see raamat toob teie pere kooki ja toidulaua aarde roomu ja huvitavaid seiklusi koos lapsega. Ann Fernholm, ema, teadusajakirjanik ja molekulaarse biotehnoloogia doktor Ann Fernholm tootab teadusajakirjanikuna. Ta on teinud kaastood Dagens Nyheterile, Svenska Dagbladetile, Fokusele ning Forskning & Framstegile. 2010. aastal nimetati ta aasta teadusajakirjanikuks paikesekaitsekreemi kohta tehtud uuringu eest. 2011. aastal tegi ta Rootsi televisiooni teadussaadele „Vetenskapens varld“ palju vastukaja tekitanud reportaazi diabeetikute toitumisest. Tema sulest on ilmunud suhkrusoltuvust ja diabeetikute toitumist kasitlev raamat „Magus veri. Suhkrusoltuvuse needus“ (2012; eesti keeles 2015, kirjastus Petrone Print) ja „Koige magusam, mis meil on“ („Det sotaste vi har“, 2014), mis raagib laste suhkrutarbimisest.

Kui Cristiano Ronaldo oli kaheksa-aastane, mangis ta voistkonnas, mis kaotas iga mangu. Kui ta oli kaheteistkumneaastane, lahkus ta kodust Madeira saarel ning laks elama ja oppima kaugele-kaugele Lissaboni. Kui ta oli viieteistkumneaastane, avastati tal sudamehaigus, mis oleks aarepealt tommanud kriipsu peale tema unistusele saada jalgpalluriks. Kui ta oli kahekumne nelja aastane, sai temast labi aegade koige kallim jalgpallur maailmas. See on lugu poisist, kelle unistus oli saada maailma parimaks. Lugu vankumatust lahtest ja sihikindlusest ning tippu joudmisest. Lugu erakordsest andekusest ning unistuste ja ranga too tasust. Ning muidugi lugu jalgpallist – ilusast, kuid monikord ka suuri ohverdusi noudvast mangust.