Скачать книгу - Kaupungin lapsi

Kasiraamat, mida on nimetatud ka lapsevanemate Piibliks ning mis annab juhiseid, kuidas suhelda oma teismelise lapsega, on suureparaseks lugemismaterjaliks mitte ainult lapsevanematele, vaid ka opetajatele, sotsiaaltootajatele ja koigile lastega kokkupuutuvatele isikutele. Ehkki oleme poliitiliselt vabad juba pikemat aega, naitab see raamat, kuidas olla vaba iseenda sees – kuidas austada ennast, oma perekonda ja kaasinimesi, suheldes nendega vabadele inimestele omasel vaarikal moel.

Kallid varsked lapsevanemad! See raamat on moeldud just teile. Mul oleks olnud hea meel, kui keegi oleks selle raamatu mulle pihku andnud, kui mina oma lapsi muu toiduga harjutama hakkasin. Mul ei olnud suurt aimu, kui oluline on maitsetega kohanemine just esimestel eluaastatel. Kui lapsed hakkavad saama kaheaastaseks, muutuvad nad jarsku neofoobideks ehk on koige uue, kaasa arvatud uue toidu vastu vaga skeptiliselt meelestatud, ja siis on eriti keeruline pakkuda neile head ja kasulikku toitu, nagu brokoli, maksapasteet, lohe, muna. Et lapsed on loomult uudishimulikud ja armastavad seiklusi, siis tuleb neile asi huvitavaks teha, avastada erinevaid maitseid ja konsistentse koos. Raamatus on palju nouandeid selle kohta, mida ette votta, kui laps keeldub jarsku soomast toitu, mis talle varem on meeldinud, samuti selle kohta, kuidas nendele uusi maitseid tutvustada. Olen neid nippe oma laste peal proovinud ja julgen neid soovitada. Loodan, et see raamat toob teie pere kooki ja toidulaua aarde roomu ja huvitavaid seiklusi koos lapsega. Ann Fernholm, ema, teadusajakirjanik ja molekulaarse biotehnoloogia doktor Ann Fernholm tootab teadusajakirjanikuna. Ta on teinud kaastood Dagens Nyheterile, Svenska Dagbladetile, Fokusele ning Forskning & Framstegile. 2010. aastal nimetati ta aasta teadusajakirjanikuks paikesekaitsekreemi kohta tehtud uuringu eest. 2011. aastal tegi ta Rootsi televisiooni teadussaadele „Vetenskapens varld“ palju vastukaja tekitanud reportaazi diabeetikute toitumisest. Tema sulest on ilmunud suhkrusoltuvust ja diabeetikute toitumist kasitlev raamat „Magus veri. Suhkrusoltuvuse needus“ (2012; eesti keeles 2015, kirjastus Petrone Print) ja „Koige magusam, mis meil on“ („Det sotaste vi har“, 2014), mis raagib laste suhkrutarbimisest.

“Olime just abiellunud, noored inimesed… Veiko vennanaine rehkendas lausa valja, mitu minutit moodub, kui vanaema seltskonnas jalle pisipere kohta parib – see oli justkui kohustuslik kusimus. Ja ehkki sa ise tead, et pisiperet ei tulegi, teed ikka head nagu,” utleb Anu. Paariaastase proovimise jarel utles Veiko: „Nuud aitab. Me ei proovi enam kunstlikult, sest ma ei saa kauem korvalt vaadata, kuidas sa oma kehale haiget teed.” Selle asemel hakkas ta aegamisi raakima: „Voib-olla meie roll siin elus on hoopis teistsugune – voib-olla peaksime lapsendama?” Raamatu autori teekond kaesoleva raamatu tegelaste – teistest vanematest sundinud lapsi kasvatavate perede juurde, sai alguse aastal 2011, kui ta oli alustanud vabatahtlikuna tegevust mittetulundusuhingus Oma Pere*. Koostoost sundis fotonaitus, mis ringles 2012. aastal peaaegu uheksa kuud mooda Eestit. Lapsendamisele puhendatud naitust kulastas ja perede pilte tutvustavaid tekste luges ule 10 000 inimese. Oli utlemata selge, et lood elust enesest puudutasid paljusid inimesi, kes olid otseselt voi kaudselt seotud teistest vanematest sundinud laste kasvatamisega. Naitusest, piltidest ja pilte tutvustavatest tekstidest kasvas valja 14 lugu kaesolevasse raamatusse. Raamatus kajastatud lugudele on kirjutanud jarelsonad perede koolitaja Viiu Orgmets ja psuhholoog, superviisor ning perede noustaja Maie Salum * mittetulundusuhing Oma Pere seisab lapsendatavate laste ja lapsendajate huvide eest Eestis.