Скачать книгу - Hattie Hoffmani viimane vaatus
Lammatava pingega kummituslik lugu, mis poeb su naha alla. – The Suspense is Thrilling Me Keegi ei tea, kes ta tegelikult on… Hattie Hoffman on kogu oma elu rolle manginud: eeskujulik opilane, eeskujulik tutar, eeskujulik kodanik. Aga Hattie tahab midagi enamat, midagi suuremat ja, nagu lopuks selgub, midagi vaga ohtlikku. Kui Hattie julmalt surnuks pussitatakse, rebib tragoodia tema vaikese kokkuhoidva kodulinna ribadeks. Peagi saab selgeks, et Hattiel oli vagagi kompromiteeriv salasuhe. Tekib kusimus, kes veel sellest teadis? Ja kui kaugele oleksid nad valmis minema, et suhtele lopp teha? Hattie poiss naib tema surma tottu lausa hullunud, aga voib-olla oli ta Hattiesse nii sugavalt armunud, et tudruk oli muutunud tema jaoks kinnisideeks? Voi sattus Hattie oma impulsiivse ja uljaspaise iseloomu tottu lihtsalt valel ajal valesse kohta, mis viis lopuks tema vagivaldse surmani kellegi voora kae labi? Kaanakuid ja ootamatuid poordeid tais „Hattie Hoffmani viimane vaatus” taastab lugeja silme ees viimase aasta ohtlikult kutkestava noore naise elus, mille jooksul kerkivad pinnale vaikelinna hamaraimad saladused… ning neiu ise liigub surmale uha lahemale. Mindy Mejial on Minnesota ulikooli bakalaureusekraad ja Hamline’i ulikooli kaunite kunstide magistrikraad. Kui pogusad vahepeatused Iowa Citys ja Galways valja arvata, on ta elanud kogu oma elu Minneapolises, kus on pidanud palju ameteid alates ounakorjajast ja lopetades muugijuhiga. Voimas ja nugaterav „Hattie Hoffmani viimane vaatus” paneb lugeja motlema piiridele suutuse ja suu, toelise olemuse ja pettuse vahel. Kas armastus viib eneseavastuse voi enesehavituseni? Suureparane ullatusi tais romaan, lugejad avastavad roomuga, et see raamat on uks vahestest, mis uhe paevaga labi loetakse. – Suspense Magazine Fantastiline… – Pioneer Press Need lugejad, kes votavad selle haarava psuhholoogilise poneviku katte seetottu, et raamatul on uhiseid jooni Gillian Flynni romaaniga „Kadunud”, avastavad peagi roomuga, et Mejia enesekindel kirjutamislaad annab tuntud teemadele hoopis uue sugavuse, kasitledes manipulatsiooni ja identiteeti veelgi teravama nurga alt. –Booklist Starred Review


Eluteatri naitelaval III vaatus. Vanemuine Eluteatri naitelaval III vaatus. Vanemuine

Автор: Lembit Anton

Год издания: 

Selle raamatuga paneb Eesti teatri elav legend Lembit Anton (s. 1922) varvika punkti oma teatrimalestustele. Kui Eluteatri naitelaval I osa (2012) keskendus peamiselt Lembit Antoni opingutele Moskva Teatriinstituudis GITIS ja II osa (2013) tootamisele Tallinna Draamateatris, siis kaesoleva, III osa fookuses on selgelt moodunud sajandi 60.-ndate – 80.-ndate aastate Tartu teater Vanemuine. Vastasseis ja vagikaikavedu Vanemuise autokraatliku peanaitejuhi Kaarel Irdiga votab tuurid ules kohe nende tutvuse alguses, kui 6-klassilise haridusega ulbe teatrijuht teatab Eesti ainsale korgema haridusega rezissoor-lavastajale Lembit Antonile: „Lavastada saad minu teatris alles parast minu surma, aga naitlejana saad tood nii palju kui soovid. Kui on vahe, kusi aga juurde, saad.“ Kas Lembit Anton seda sai ja mida ponevat Vanemuise teatris veel juhtus, saab hea lugeja aga teada, kui avab kaesoleva raamatu… Eluteatri naitelaval III kuulub viimase, seitsmenda raamatuna ajaloolisse malestuste sarja uldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kuus raamatut: Selles sojas mina ei sure (2007), Maakorraldajad (2010), Kuhu kull koik kulad jaid? I ja II osa (2011) ja Eluteatri naitelaval I (2012) ja II osa (2013).


Presidendi lapsed : lugu kahes vaatuses, 17 pildis proloogi ja epiloogiga Presidendi lapsed : lugu kahes vaatuses, 17 pildis proloogi ja epiloogiga

Автор: Mart Kivastik

Год издания: 

Mart Kivastiku (1963-21..) esimeses esseekogumikus kirjeldataksejermakofiliku pieteeditundega Kunsti ja noormutiliku jultumusegaKunsti tegijaid. Tegijatel jaab ule kas solvuda voi armastada Kunstirohkem, kui iseennast. Ars longa… Onneks raagib autor peamiselt endast. Ja ehkki tema meistrikaegavisandatud portreed on kraabitud moogapidemega ateljeede jakortside seintele, tunneb uue aastatuhande lugeja seal eksimatultara toeparase pildi Lennart I valitsusaja kirjandus-, kunsti-, jateatrielu kommetest ja inimestest. Raamatu (esseede) peategelasteks on: Toomas Raudam Imat Suuman Hannes Varblane Valentin Kuik Peeter Volkonski Lembit Saarts Ago Teedema Mart Kivastik Lembit Kurvits Aleksander Muller Jaak Tuksam Enn Tegova Juri Ehlvest Elmo Nuganen Kalev Kudu Ervin Ounapuu Lennart Meri


"Litteraria" sari. Viimane paevik, 1944-1952

Автор: Оскар Лутс

Год издания: 

Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale, 9. vihik


Viimane raund Viimane raund

Автор: Peeter Urm

Год издания: 

Peeter Urmi esikromaan linnahaigla kirurgiaosakonna juhatajast, kelle ellu murrab haigus. […]„Ma ei taha surra,” sosistas ta enda ette.Ma pole kunagi olnud argpuks, aga ma ei taha surra. Errok seisis nii mitu minutit, kuhmus ja vana oma mures. Sormed lotvusid aegamisi ning porandale kukkus kokkumuljutud paberinutsak. Ta vaatas seda imestunult, tostis siis rahulikult ules ja viskas tuhatoosi. Ta ei tundnud mingit kahetsust. Korraks oli ta uuesti lootnud, surudes hirmu kaugesse malusoppi, valades hilinenud armastusse kogu oma elutahte. See oli luhike soost teisele poole kuristikku. Pidi ta endale seeparast etteheiteid tegema? Nuud on koik jalle omal kohal ja viimane sild on poletatud.Ingrid andestab mulle, andestab uhes unustusega. Aga enne seda tunneb ta mulle kaasa. See juhtub hilissugisel, sugisel on kaastunde varvid.[…]


Viimane inimene Atlantisest Viimane inimene Atlantisest

Автор: Aleksandr Beljajev

Год издания: 

Tihti vene Jules Verne’iks kutsutud Aleksandr Beljajevi esmakordselt eesti keeles ilmuv seikluslik fantaasiaromaan. Oigusega tuntuimate Atlantise hukust raakivate teoste hulka kuuluvas romaanis naeme kahte erinevat ajaplaani: Beljajev kirjeldab lugejaile Atlantise tsivilisatsiooni parandi avastamist Atlandi ookeani pohjast 20. sajandi alul, kuid jutustab ka poneva ja dramaatilise loo Atlantise kontinenti tabanud looduskatastroofist, viimasest Atlantise inimeste polvkonnast, orjade ulestousust, traagilisest armastusest ning hiiglasliku laevastikuga ookeanisugavustesse vajuvalt mandrilt pogenemisest. «Uhe ooga lakkas Atlantis olemast. Selles kohas, kus oli seisnud oitsev Ondsate Saar, hakkas hullumeelse poorisena ringi kihutama hiiglaslik veekeeris, mis uletas suuruselt suurimaidki mandreid. Tuli ja aurud tungisid sellest labi ning kasvasid veest ja tulest koonusteks. Pikapeale see vee ja tule voitlus vaibus, kuni ookeanitasandik hukkunud Atlantise kohal rahunes ja taitus uleskerkinud puutuvede ning inimeste ja loomade laipadega.» Orpheuse raamatukogu. Tolkinud Kati Karu.