Скачать книгу - Minu maailm. Romantiku(te) heitlused

Leonid Mletsin on tanapaeva uks populaarsemaid vene ajaloolasi, kelle sulest parineb mitmeid menukaid uurimusi Venemaa lahiajaloost. Varrakus on varem ilmunud tema raamat KGB esimeestest. Mletsini uus raamat "Valisministrid. Romantikud ja kuunikud" on omalaadne NSV Liidu ja Venemaa poliitikaelu entsuklopeedia. Unikaalsete dokumentide alusel loob autor koigi 1917. aastast ametis olnud valisministrite ilmekad portreed, valgustab riigi poliitika paljusid seni maha vaikitud tahkusid. Koigi nende meeste elus on loendamatuid moistatusi. Miks Andrei Gromoko suutis olla minister tervelt kakskummend kaheksa aastat, Boriss Pankin aga vaid alla kolme kuu? Mis haigus murdis Lev Trotski maha just poliitilise voimuvoitluse koige otsustavamatel hetkedel? Kas vaited Georgi Tsitserini ebatraditsioonilisest seksuaalsest suundumusest olid vaid kuulujutt? Jevgeni Primakovi saatus kujunes juba praeguse polvkonna silme all. Kuid miks ta ei saanud Venemaa presidendiks? Koik need mehed avaldasid margatavat moju nii Venemaa valispoliitikale kui ka sisepoliitikale. Mletsini raamat pole mitte ainult huvitav ulevaade korgemate poliitikategelaste tegemistest, millest enamik lugejaid teab usna vahe. See on omamoodi ponev Venemaa ajaloo ulevaade 1917. aastast kuni 21. sajandi alguseni, mis naitab, et riigi poliitikat pole mitte alati maaranud vaid riigijuht uksinda.

Kui tahad endale reisikaaslast, tuleb minna kellegi kannul, kes suundub Arlanda lennuvaljale, motleb 70-aastane leskproua Elsa. Ta jargneb umbropsu valja valitud inimesele ja nii satub ta erinevatesse kohtadesse ning saab uha uusi sopru.Isabella, endine filmitaht, keda kauni valimuse tottu tanaval endiselt ara tuntakse, ei tea, mida oma eluga peale hakata. Ta Inglismaal elav varvikas sobranna Carina on hiljuti maha jaetud. Carina maailm on kokku varisenud ja ta otsustab Inglise maakohas koos sobrannaga midagi ponevat ette votta. Juhuslikult voi ehk saatuse tahtel satub nende juurde ka Elsa. Uheskoos puutakse leida oma ellu uusi sihte ja imestatakse selle ule, kuhu elu nad toonud on. Tempokas stiilis ja kupses eas peategelastega romaanis „Vaike maailm” leidub sooja huumorit, armastust, seksi, soprust ja inimesi, kes julgevad otsustavaid samme teha. Asa Hellberg on menukas rootsi autor, kelle eelmine romaan „Sonja viimane soov” ilmus eesti keeles 2014. aastal. 248 lk

Milline on surm? Kas surmajargses maailmas on paik, kus oma elu ule jarele motelda? Kas seal antakse elatud elule hinnanguid? Kas seal suuakse, juuakse ja magatakse? Kas seal on poed ja raha? Kas karma on olemas? Kuidas on voimalik uuesti sundides valtida oma eelmise elu unustamist? Ken Morita on vestelnud Hiinas ja Jaapanis inimestega, kes enda vaitel maletavad oma eelmist elu ning surmale jargnenud sundmusi hauataguses maailmas … ning oskavad neile kusimustele vastata. Ken Morita on sundinud 1951. aastal Jaapanis, oppinud Sophia ulikoolis elektrotehnikat ja elektroonikat, tootanud monda aega Fujitsu korporatsioonis ning seejarel rajanud 26-aastaselt oma IT-firma. Talle on omistatud Jaapani valis- ja kommunikatsiooniministri autasu tema loodud kommunikatsioonitarkvara eest. 43-aastaselt asutas Morita uleloomulike nahtuste uurimise labori ja on sestsaadik reisinud mooda maailma, et uurida lahemalt nahtusi, mida teadus seni seletada ei suuda. Samuti on Morita katt proovinud filmirezissoori ja laulukirjutajana. Kaesolev teos “Eludevaheline maailm” on Ken Morita neljas raamat elust parast surma ja taassunnist.

"Kaesolev kogumik on teine koide Fanny de Siversi (1920-2011) kogutud teostest (esimene koide „Kogu mu elu on advendiaeg” ilmus aastal 2018). Teist koidet raamistavad autori bro?uurid„Jouluaja kirjad”, „Paastuaja kirjad”, „Uhelt kaldalt teisele”, „Haigus voib avada aknaid” ning „Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”. Ulatuslik keskmine osa sisaldab erinevatest valjaannetest kogutud kirjutisi markantsete, eriti Prantsusmaaga seotud isikute lugusid, samuti revolutsioonide, voimu- ja naiskusimusi puudutavaid artikleid, mille vaartust esseistika ?anris on hinnatud ulikorgeks. Autor on tuntuks saanud nii ajaloolise, usundiloolise kui ka filosoofilise kallakuga kirjutiste poolest.Filosoofide ajalooline peavagi koosneb meestest. Nemad on uha otsinud lunastust teadmistest ja teadusest. Osa naisi on kull nende arutlustega kaasa kajanud, kuid tugeva alguparaga motlejaid, neid, kes mehemotte suurtes peajoontes soandaks kahelda, on naiste seas siiski seni leidunud vaid uksikuid. Neid napib suurtelgi rahvastel. Seda uhkemad voime olla, et meil siin vaikesel maal on sundinud moned silmapaistvalt avara vaimsusega naised, Fanny de Sivers kindlasti nende esireas.– Juri Talvet"