Скачать книгу - Sobrad, armukesed, sokolaad

Noorsooromaani peategelane on 12-aastase Stella, kelle ema on parast rasket autoonnetust sugavas depressioonis – ta ei suuda leppida oma invaliidsusega ega oska eluga edasi minna. Stellal tuleb uksinda hakkama saada nii masenduses ema kui ka segaduses kasuisaga. Kogu kodune majapidamine ja ka vaikese oe kantseldamine on jarsku uksnes tema kaelas. Koige hullem on aga see, et Stellal pole ainsatki sopra, kellega oma muresid jagada. Siis aga tutvub ta internetifoorumis Saaraga, omavanuse sartsaka tudrukuga, kelle hadad on samuti tingitud emast. Kuid need hadad on sootuks teist laadi ja Stellal pole neid sugugi kerge moista. Ketlin Priilinn on kirjutanud raamatuid nii lastele, noortele kui ka taiskasvanutele. Noortele on tema sulest varem ilmunud „Maarjamae kagu” (2007), „Mustlasplikad” (2009) ja „Sefiirist loss” (2010).

Hannah Swensenil on kovasti tegemist, et poigelda oma ema katsete eest teda mehele panna, kuna tal endal on taiesti piisavalt tegemist Cookie Jar'i, Lake Edeni populaarseima pagaritookoja pidamisega. Aga kui Ron LaSalle, armas Cozy Cow meierei autojuht tema pagaritookoja tagant morvatuna leitakse, Hannah' kuulsad sokolaadikupsised umber laiba, poordub ta elu enam-vahem nii pea peale kui uldse voimalik. Otsustanud, et tema kupsiste maine tuleb igal juhul paasta, asub Hannah ise morvarit otsima. Joanne Fluke'i Hannah Swenseni sarjas on praeguseks ilmunud 17 menukat krimiraamatut, mis on tuntud heade retseptide, monusa huumori ja nutikate loppude poolest. Aga mitte ainult, sest neist ei puudu ka romantika. «Morv sokolaadikupsistega» on sarja esimene raamat.

Hiljuti vanglast vabanenud Mortsuk-Anders teenib leiba suurtele gangsteritele pisikesi toootsi tehes. Tema elu votab aga ootamatu poorde, kui ta kohtub naispastoriga, kes on sudames ateist ja kelle on kogudus just kantslist ara ajanud, ning kolmandajargulise hotelli kodutu registraatoriga, kes peab elama peost suhu, sest ta vanaisa raiskas ara kogu tema paranduse. Kolmekesi uhendavad nad joud, et viia ellu hulljulge plaan, mis pohineb Mortsuk-Andersi hirmuarataval kuulsusel ja erilistel oskustel. Plaan tootaks suureparaselt, kui Mortsuk-Anders ei kipuks kusima – milleks see koik? Kui Mortsuk-Anders poordub oma eksistentsiaalsetes otsingutes juba Jumala poole, saavad kaaslased aru, et olukord on valjunud nende kontrolli alt. Jonasson laseb lugejal naerda ja end monusalt tunda, pakkudes samal ajal ainest sugavamaks jarelemotlemiseks. Jonas Jonasson on Rootsi ajakirjanik ja ettevotja, kes tegi uhel hetkel elus kannapoorde ja hakkas kirjanikuks. „Mortsuk-Anders ja tema sobrad (sekka ka moni vaenlane)“ on autori kolmas romaan parast maailmakuulsaks saanud raamatuid „Saja-aastane, kes huppas aknast valja ja kadus“ (e.k 2012) ning „Kirjaoskamatu, kes paastis Rootsi kuninga“ (e.k 2014). Jonassoni raamatuid on valja antud neljakumne viies riigis ja muudud ule kumne miljoni eksemplari.

Krapsakas noid Winnie ja tema isepaine kass Wilbur on suured sobrad, kellega juhtub alatasa midagi kummalist. Selles raamatus ootavad sind neli poorast seiklust, milles kohtud nii roovitud kiisu kui ka muneva krokodilliga. Ikka sekka napuotsaga salaparast noiavarki

Kullap tahaks iga inimene, et elu kulgeks rahulikus rutmis, ilma jarskude kurvide ja muutusteta. Paraku alati ja koigil see ei onnestu – ja tavaliselt just mingi elumuutuse korral randab mote koigepealt minevikku, tuues sealt esile palju niisugust, mis juba ajalukku peaks kuuluma. Olev ja Ervin olid noorpolves tookaaslased ja lahutamatud sobrad, aga nende eluteed hakkasid uhtakki mitmeti erinevalt kulgema. Mehed jaid teineteisele vooraks, kuni aastakumnete parast ootamatult kohtusid – molemad juba teist korda abielus ja taiesti erinevat elu elanud. See kohtumine toi jallegi molemale pohjuse minevikku meenutada, moodunu ule jarelemoelda ja nentida, et elu on olnud hallivoitu, aga ometi ka huvitavalt kirjulaiguline nagu Olevi koerake Muki, kelle mees on endale vanaduspaevil seltsiliseks votnud. Nende elust labi kainud naised ja suhted nendega on uks teemasid, millest kumbki meestest ule ega umber ei saa – isegi siis mitte, kui juba paarkummend aastat pensionil oldud. Sisust soltuvalt on romaan omalaadse hakitud kompositsiooniga, mis on ajaliselt mitte-kronoloogiliselt ritta lukitud.