Скачать книгу - Winnie ja Wilbur. Noid Winnie uued sobrad

Noorsooromaani peategelane on 12-aastase Stella, kelle ema on parast rasket autoonnetust sugavas depressioonis – ta ei suuda leppida oma invaliidsusega ega oska eluga edasi minna. Stellal tuleb uksinda hakkama saada nii masenduses ema kui ka segaduses kasuisaga. Kogu kodune majapidamine ja ka vaikese oe kantseldamine on jarsku uksnes tema kaelas. Koige hullem on aga see, et Stellal pole ainsatki sopra, kellega oma muresid jagada. Siis aga tutvub ta internetifoorumis Saaraga, omavanuse sartsaka tudrukuga, kelle hadad on samuti tingitud emast. Kuid need hadad on sootuks teist laadi ja Stellal pole neid sugugi kerge moista. Ketlin Priilinn on kirjutanud raamatuid nii lastele, noortele kui ka taiskasvanutele. Noortele on tema sulest varem ilmunud „Maarjamae kagu” (2007), „Mustlasplikad” (2009) ja „Sefiirist loss” (2010).

Hiljuti vanglast vabanenud Mortsuk-Anders teenib leiba suurtele gangsteritele pisikesi toootsi tehes. Tema elu votab aga ootamatu poorde, kui ta kohtub naispastoriga, kes on sudames ateist ja kelle on kogudus just kantslist ara ajanud, ning kolmandajargulise hotelli kodutu registraatoriga, kes peab elama peost suhu, sest ta vanaisa raiskas ara kogu tema paranduse. Kolmekesi uhendavad nad joud, et viia ellu hulljulge plaan, mis pohineb Mortsuk-Andersi hirmuarataval kuulsusel ja erilistel oskustel. Plaan tootaks suureparaselt, kui Mortsuk-Anders ei kipuks kusima – milleks see koik? Kui Mortsuk-Anders poordub oma eksistentsiaalsetes otsingutes juba Jumala poole, saavad kaaslased aru, et olukord on valjunud nende kontrolli alt. Jonasson laseb lugejal naerda ja end monusalt tunda, pakkudes samal ajal ainest sugavamaks jarelemotlemiseks. Jonas Jonasson on Rootsi ajakirjanik ja ettevotja, kes tegi uhel hetkel elus kannapoorde ja hakkas kirjanikuks. „Mortsuk-Anders ja tema sobrad (sekka ka moni vaenlane)“ on autori kolmas romaan parast maailmakuulsaks saanud raamatuid „Saja-aastane, kes huppas aknast valja ja kadus“ (e.k 2012) ning „Kirjaoskamatu, kes paastis Rootsi kuninga“ (e.k 2014). Jonassoni raamatuid on valja antud neljakumne viies riigis ja muudud ule kumne miljoni eksemplari.

Isabel Dalhousie motleb sageli sopradele, vahetevahel armukestele, monikord sokolaadile. Edinburgh? filosoofina on ta oma seisukohtades kindel. Ta voib retsenseerida raamatut pealkirjaga „Kolvatuse kiituseks” tulise eetikajungrina, ent reaalne elu on… veidi teistsugune, eriti kui mangu tuleb Jamie, noorem mees, kes oleks pidanud abielluma Isabeli vennatutre Catiga. Jamie voluvus tekitab Isabelis ebamugavust ja eetilisi kohklusi. Kui Cat soidab Itaaliasse puhkama, lubab Isabel tema delikatessipoe eest hoolitseda. Avastanud, et uks klientidest, kellele on hiljuti siiratud suda, tundub maletavat asju, millel pole ratsionaalset seletust, sukeldub Isabel pikemalt motlemata ohtlikku uurimistoosse. Samal ajal tuleb tal aga voidelda ka kiusatusega, mis satub ta teele mitmes erinevas vormis, naiteks sokolaadi voi hurmavate itaallaste kujul. Alexander McCall Smith on kirjutanud ule kaheksakumne raamatu mitmesugustel teemadel. 1999. aastal saavutas ta ulemaailmse tuntuse raamatusarjaga „Esimene daamide detektiiviagentuur”. Seejarel puhendus ta ilukirjanduse kirjutamisele, mille tulemusena on ilmavalgust nainud ka sarjad „Scotland Street 44” ja „Corduroy Mansions”. Isabel Dalhousie juhtumitest on eesti keeles varem ilmunud «Puhapaevane filosoofiaklubi».

Krapsakas noid Winnie ja tema isepaine kass Wilbur on suured sobrad. Nendega juhtub alatasa midagi kummalist. Roovitud kiisu, munev krokodill ja tripsukene rallimaagiat ootavad sind selle raamatu neljas poorases seiklusloos.

Kullap tahaks iga inimene, et elu kulgeks rahulikus rutmis, ilma jarskude kurvide ja muutusteta. Paraku alati ja koigil see ei onnestu – ja tavaliselt just mingi elumuutuse korral randab mote koigepealt minevikku, tuues sealt esile palju niisugust, mis juba ajalukku peaks kuuluma. Olev ja Ervin olid noorpolves tookaaslased ja lahutamatud sobrad, aga nende eluteed hakkasid uhtakki mitmeti erinevalt kulgema. Mehed jaid teineteisele vooraks, kuni aastakumnete parast ootamatult kohtusid – molemad juba teist korda abielus ja taiesti erinevat elu elanud. See kohtumine toi jallegi molemale pohjuse minevikku meenutada, moodunu ule jarelemoelda ja nentida, et elu on olnud hallivoitu, aga ometi ka huvitavalt kirjulaiguline nagu Olevi koerake Muki, kelle mees on endale vanaduspaevil seltsiliseks votnud. Nende elust labi kainud naised ja suhted nendega on uks teemasid, millest kumbki meestest ule ega umber ei saa – isegi siis mitte, kui juba paarkummend aastat pensionil oldud. Sisust soltuvalt on romaan omalaadse hakitud kompositsiooniga, mis on ajaliselt mitte-kronoloogiliselt ritta lukitud.