Скачать книгу - Uhe liivimaalase malestused. Kindralmajor Woldemar von Lowensterni malestused

Porguvaravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sundmusi ja tegelasi.[…]Armsad eesti vennad ja oed, teie Kalevipoeg tervitab teid Porgust! Meil on siin parajasti ohtune aeg. Selleks korraks on toimetused toimetatud ja askeldused askeldatud; mis tana tegemata jai, tuleb homse varna visata. Veel moni hiline pillikaaksatus loikab videvikurahu katki – ei ole ju noortel inimestel kusagil voodissepugemisega ruttu –, aga kohe puhun ma oma sarvel oomarguannet ja Porgu vajub rahulisse unne.[…]

2005. aastal linastus Imbi Paju samanimeline film, mis kajastab tema ema ja tadi ning paljude teiste inimeste saatust, millele jattis jalje Noukogude okupatsiooni aegne terrorireziim. Raamatus laheb autor veel sugavamale Eesti ajalukku ja hakkab otsima okuptasiooniaegadel kaduma lainud eesti identiteeti. Loosse mahuvad teiste hulgas ka Eesti rootslased, vanausulised, juudikogukond jt vahemusrahvad. Raamatule on kirjutanud eessona president Toomas Hendrik Ilves, kes utleb muuhulgas: „ … „Torjutud malestused” on impressionistlik teos, mis ettekujutuse loomiseks hulgab traditsioonilise ajalookirjutise reeglid ja tehnika ning kasutab psuhholoogiat ja psuhhoanaluusi, ilukirjandust, filosoofiat, ajaloolaste korjatud fakte ja uksikinimeste malestusi.” Autor usub, et alles labi valulise ajaloo tungides voime me jouda inimlikuma ja onnelikuma ajaloo latteni. „Torjutud malestused” ilmus soome keelde tolgituna 2006. aasta detsembris ja on saanud soome lugejaskonna sooja vastuvotu. Sel aastal ilmub raamat lisaks eesti keelele ka rootsi keeles ja seda tutvustatakse septembris Goteborgi raamatumessil.

"Vabariigi Valvuri Ivan Orava nimi on tuntud igale eestlasele. Kaesolev malestuste taiendatud trukk ilmub Orava 100. juubeli puhul. Nagu ikka, sekkub Orav karmilt ja selgesonaliselt koikjal, kus viga naeb laita. Lisaks on raamatus ka varem ilmumata naidend «„Orav ja Meri“»."

Nende malestuste kirjapanija sundis 1914. aastal Pihkvas riigiametniku perekonnas. Parast punaste voimuletulekut Venemaal pogenes perekond Eestisse. Valentine oli alles nelja-aastane, kui ta ema haigeks jai ja suri. Isa abiellus uuesti, mone aja parast haigestus temagi raskesti ja varsti jaid pere kolm last ka ilma isata. Moneks ajaks sattusid nad voorasema meelevalla alla, peagi lahkus aga elust ka voorasema ning saatus pillutas oed-vennad mooda ilma laiali. Valentine elutee viis ta Saksi ja hiljem Muraste lastekodusse, sealt edasi Tallinna kooli, tallu kasulapseks, uuesti lastekodusse ja siis Saku majanduskooli. Parast kooli lopetamist algas iseseisev elu – tootamine ja toootsingud nii maal kui linnas. Toopuudus oli suur ja ajad rasked, eriti varata ja sugulasteta noore inimese jaoks. Kuid Valentine oli ellujaaja – ta oli lahtiste tookatega, erksa loomingulise vaimuga, vankumatu oiglustundega ja soakas, paiguti suisa hulljulge. See aitas tal alati edasi minna, hoolimata koigist rankadest katsumustest. Elujulgus, leidlikkus, tookus ja oiglane meel olid talle toeks nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse pohjal sattus, kui ka parast Siberist tagasitulekut; Eestis tuli ju jalle nullist alustada, 1950. aastad olid aga teadagi karmid ajad, veel palju karmimad, kui Valentine noorusajal.

Eesti tuntud uhiskonnategelase Ilmar Raamoti (1900–1991) malestused on hinnaline ja haarav omaeluloojutustus Eesti vabariigi kujunemise ja havingu kontekstis, eriti vaartuslikeks voib pidada tema vahetuid tunnistusi vapside liikumisest ja 1934. aasta riigipoordest. Konkreetsemalt kajastab malestuste esimene osa Raamoti opinguid Tartu Reaalkoolis ja Tallinna Peetri Reaalkoolis, Vabadussoda, teenistust ohvitserina, opinguid Tartu ulikoolis ja Berliini Pollumajandusulikoolis, tegutsemist Uhinenud Pollumeeste ja Vaikemaapidajate kogude peasekretarina. Malestuste teine pool katab aega alates 12. martsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Patsi ja kindral J. Laidoneri labi viidud riigipoore. Malestused lopevad 22. septembriga 1944, mil autor joudis pogenikuna Eestist Saksamaale. Ilmar Raamoti malestused ilmusid paguluses kahes koites: „Malestused I“ (Vaba Eesti, 1975) ja „Malestused II“ (Valis-Eesti & EMP, 1991), kaesolevas valjaandes ilmuvad need uhtede kaante vahel esimest korda.