|
Kasiinos voidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on voitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid.
1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vahendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb margatavalt voimalus teenida oiglast osa turu tootlusest. Oma sonade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 koige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli labi kiirusega ule 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks koigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest.
Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on moodunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuuksi viimasel kumnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja votnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest valja ule 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline poore investorite eelistustes ei tahenda midagi vahemat kui investeerimisrevolutsiooni.
Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lopetada viimastel aastakumnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab marksa paremaid tulemusi kui luhiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmargiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii raagibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka naiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud uksnes fondi minevikutootlusele lootma jaamisega voi keskmise juurde tagasipoordumise pohimotte eiramisega.
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson utles kord oma kones jargnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli vordvaarne ratta, tahestiku ning veini ja juustu leiutamisega.” Need meie elus nii hadavajalikud nahtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.
Получить ссылку |
Kattemaksukontor. I osa. Inglid ja narukaelad
Автор: Mihkel Ulman
Год издания:
Esimeses loos algavad sundmused, mis seriaali 100.osas lopliku lahenduse leidsid. Psuhhopaat, kelle ema nad isaga tema sunnipaeval maha jattis, hakkab emaga sarnanevaid naisi tapma. Voluv ja andekas, karismaatiline ja liigutav geenius, keda kehastas Tambet Tuisk, kui maletate. Kui mitte, saate TV3 kodukalt ule vaadata. Asjaolu, et romaniseering on soovitatud noortele 12+ tekitab vagisi motte, et lisaks lastele-keelatud raamatutele-filmidele kuulutatakse valja ka meestele keelatud. Tekivad vanasonade-pohised uussonad: mees raagib, kui kana pissib ja mees on kodu peegel ning mehe suu ei valeta… Selles ulmelises oovas on ka midagi head. Ahistatud isased ei saa enam sead olla, nad ei valeta sel lihtsal pohjusel, et kui harva saab – raakida ja uldse koike – pole aega bluffida. Voi vahemalt naised loodavad nii.
Kes vottis minu raha? Miks aeglased investorid kaotavad ja kiire raha voidab
Автор: Robert T. Kiyosaki
Год издания:
• Kas olete vasinud kuulmast ikka seda vana nouannet: „Saastke raha, investeerige pikaajaliselt ja hajutage”?• Kas tahate teada saada, kuidas ja miks professionaalsed investorid suurendavad oma raha liikumiskiirust selle parkimise asemel?• Kas teate, et teie investeerimisnoustaja ettevote teenib raha ka siis, kui teie seda kaotate?• Kas tahate teada, miks suurem osa finantsnoustajaid ei soovi, et te seda raamatut loete?Raamat «Rikka isa» sarjast, millest saab vaartuslikke nouandeid, kuidas paigutada oma kapitali nii, et paigutaja ei oleks mitte pankrotis, vaid raha tooks talle uha uut raha juurde.
Jaak Roosaare – "staarinvestorist" laia ampluaaga ettevotja
Автор: Siim Semiskar
Год издания:
“Rikkaks saamise opikute” raamatusarja autor ja aastaid Eesti vaikeinvestorite kogukonna uheks koneisikuks olnud Jaak Roosaarega raakisime veidi enam kui tunni aja jooksul tema kujunemisest investoriks ja ettevotjaks, praegustest tegemistest ning loomulikult otsisime ka tema abil edu valemit.
Kaitumusliku investeerimise taskuraamat. Kuidas mitte olla iseenda suurim vaenlane
Автор: James Montier
Год издания:
Investori peamiseks probleemiks, ja paljuski tema suurimaks vaenlaseks, on ei keegi muu kui tema ise. Selle ebamugava toeni on joudnud terve armaada jagu tarku mehi, teiste seas James Montier. Piisab vaid pilgust investorite tegelikku kasumit kirjeldavale Dalbari uuringule, et selles isegi veenduda.
Viimase 20 aasta jooksul on S & P 500 tootlus olnud igal aastal veidi ule 8%. Aktiivsed haldajad votavad sellest 1–2% ja nii voibki jaada mulje, et investeerimisfondi uksikinvestorid teenivad 6–7%. Tegelikkuses on aga investorite tootlus vahenenud napi 1,9%ni aastas. Seda suuresti pohjusel, et enamasti on ostu- ja muugitehinguid koige halvemal voimalikul ajahetkel tehtud.
Ent pilt ei pea sugugi nii troostitu olema, leiab Montier. Seda kull uksnes juhul, kui oppida ara noks voi paar, kuidas paremaid otsuseid langetada. Sestap viibki ta lugeja ringkaigule koige levinumate kaitumuslike valjakutsete ja motteeksimuste ragastikku, pakkudes valja strateegiaid, mille abil kaasasundinud kalduvusi loplikult murda.
Lisaks destruktiivsetele kaitumisviisidele ja levinud mottevigadele, mida Montier on oma muljetavaldava karjaari jooksul professionaalide juures korduvalt marganud, analuusib ta psuhholoogilisi tegureid, mis sedalaadi vigu pohjustavad. Ta jagab praktilist nou, kuidas neid enda juures margata ning seelabi oma portfelli ja kasumit kaitsta. Sona saavad ka investeerimismaailma tuntud naod, kes on puudnud juurutada investeerimisprotsesse, mille abil kaitumuslikke eksimusi minimeerida.
Raamatu valjaandmist toetas LHV.
Vaartusinvestori taskuraamat
Автор: Christopher H. Browne
Год издания:
Leidub kuhjaga toendeid, et just vaartusinvesteerimine toob pika perioodi jooksul turu keskmisest parema tootluse. Ometi tunnistavad vaartusinvesteerimise pohimotteid vahesed investorid ja professionaalid. Monedel hinnangutel koigest 5–10%. Vaartusinvesteerimine nouab arusaamist uksnes moningatest pohimotetest, mis on moistetavad igale keskmiselt intelligentsele inimesele. Asja tuum seisneb selles, et vaartpabereid tuleb osta nende seesmisest vaartusest odavamalt. Teisisonu, ostetakse ettevotte fundamentaalse vaartuse, mitte aktsiaturul toimuva mollu jargi. Miks on siis vaartuspohine investeerimine nonda ebatavaline? Browne kahtlustab, et kusimus on temperamendis. Turu kapriise arvestades ei saa kunagi ette naha, kas aktsia vaartust hakatakse tunnistama nadala, kuu voi aastate parast. Paljudel pole aga sellist kannatust. Ihatakse kiiret meelehead voi teiste heakskiitu. Kuid just enamuse kohklus loob vahemusele voimaluse, on Browne veendunud. „Vaartusinvestori taskuraamat“ on suureparane teejuht, mis teeb vaartusinvesteerimise pohimotted puust ja punaseks. Oma ala toelise praktiku poolt kirja pandud ajatu klassika selgitab, kuidas aktsiate vaartust hinnata ning selle pohjal oma lopsakat portfelli ules ehitada.
Raamatu valjaandmist toetasid LHV ja Admiral Markets. 216 lk
Чтобы скачать книгу, отключите блокировку рекламы. Спасибо!