Скачать книгу - Astu hirmule vastu

Valjapaistva ajaloolase, kirjaniku ja sojandusanaluutiku Viktor Suvorovi uus raamat on triloogia „Suure Aastakumne kroonika“ esimene osa, kirjutatud bestseller „Vanakuradi vanaema“ parimates traditsioonides, grandioosne 1940-te lopu – 1950-te aastate esimese poole, mil raske sojajargne kriis sundis Noukogude Liidu juhtkonda otsima riigi arengu uusi teid, sundmuste ajalooline rekonstruktsioon. See raamat on sellest, kuidas Stalini pidevad labikukkumised sise- ja valispoliitikas sojajargsetel aastatel viisid maa uliraskesse kriisi, klannide voitlusest noukogude juhtkonna sees ja nende salajastest plaanidest, poliitilistest intriigidest ja sellest, kuidas tegelikult oli korraldatud riigi ja selle satelliitide juhtimise susteem. Tolle aja sundmused said poordepunktiks Noukogude Liidu arengus ja maarasid ette jargneva NSV Liidu kokkuvarisemise ning kapitalistliku majanduse ja vaba turu triumfi. „Koigi vastu“ on meie ajaloo uus sensatsiooniline versioon, mis purustab tavalised ettekujutused ja muudid XX sajandi keskpaiga votmesundmuste pohjustest.

Sarja „Toooigus 2009“ kolmandas raamatus kasitletakse toolepingu seaduse satted, eriti toolepingu lopetamise kusimusi, mis eeldavad hoolikat volaoiguslike uldpohimotete jargimist. Iga toolepingu ulesutlemise juhul tuleb kaaluda, mis on moistlik ja kooskolas hea usu pohimottega. Just toolepingu lopetamise ja poolte vastutuse teemad pohjustavad enim toovaidlusi.

Kas elumere lainetes heideldes ning unistuste taitumise pole puueldes onnestub koigil jaada iseendaks? Enesekindel, nagus tudruk, kes oli kindel, et teab mida teeb ja teeb, mida tahab, ei pidanud nagema palju vaeva, et eluvooras, kuid olemuselt uudishimulik Hubert temasse armuks. Unistajahingega, kena ja leplik noor-mees, kes armastas filosofeerida, arvas nimelt, et koik, mis elul on pakkuda, tuleb kohe ka jarele proovida. Sest vanemaks saades isiklik potentsiaal poordvordeliselt vaheneb. «Aga kui akki olekski just sellist meest vaja? Kedagi, kes teeb koik, mis talle oeldakse? Nagu Hups, kellel pole eriti oma tahet?» arutas Mirebell. «Kuid teda saab vahemalt usaldada… Ja kui ta oma paljulubavad unistused ka veel teoks teha suudab…» Jarele moelnud, oli neiu usna kindel, et Hubertis leidub kullaga potentsiaalset mehematerjali. Jai ule vaid noormehele selgeks teha, kui vaga ta tahab naist votta… Meil koigil on unistused. Mis on aga hind, mida me oleme valmis maksma?

Betti Allveri preemia laureaadi Triin Tasuja kolmas luulekogu.Lootusetud inimesedMe oleme lootusetud inimesedkel pole kuhugi pogenedaunistused ei maksa uurija kirg saab alativarem voi hiljem otsakaduda kuhugi araon unenagukus kohtad ikkagi vaid ennast

Kas argipaevast hoivatud tegelikkuses voiks olla paremini kaitstud kohta pakitsevate igatsuste jaoks kui virtuaalne ruum? Leo Leike postkasti jouavad eksikombel kellegi tundmatu Emmi Rothneri e-kirjad. Mees vastab viisakusest. Ja kuna Emmile tundub mees ligitombav, kirjutab ta vastu. Peagi moonab Leo: „Te huvitate mind meeletult, kallis Emmi! Kuid ma tean ka seda, kui absurdne saarane huvi on.” Ja veidi aja parast tunnistab Emmi: „Teie read ja minu riimid nendele – need annavad kokku mehe, keda ma akitselt kujutlen, et selline voib olla, et keegi selline on pariselt olemas.” Paistab, et kusimus on veel vaid ajas, millal toimub nende esimene toeline kohtumine, kuid see kusimus erutab molemat nii vaga, et nad pigem viivitavad vastamisega. Pealegi on Emmi onnelikult abielus. Ja Leo seedib parasjagu nurjunud suhet. Ning uldse: kas saadetud, vastu voetud ja salvestatud lembetunded peaksid kohtumisele vastu? Ja mis siis, kui jah? Daniel Glattauer on sundinud 1960. a Viinis ja on alates 1985 tegev ajakirjanikuna ja kirjanikuna, alates 1989 paevalehe Der Standard juures. Teoseid: Der Weihnachtshund (2000), Die Ameisenzahlung (2001), Darum (2003), Die Vogel Brullen (2004).