Найти книгу: "Dividendifookusega borsil kaubeldavate fondide kasiraamat. Abivahend dividendifookusega ETFide valimiseks"

Aktsiatesse investeerimise strateegiaid on palju ja erinevaid. Teatud osale investoritest meeldib keskenduda stabiilsematele ja juba teada-tuntud suurettevotetele samas kui teised panustavad korgema kasvupotentsiaaliga ent monevorra riskantsematele vaike-ettevotetele. Osa investoritest peab lugu vaartusinvesteerimisest, teisi konetab hoopis kasvuettevotetesse raha paigutamine. Monede jaoks on hoopis vaga oluline, et rahapaigutus teeniks saadavate dividendide naol ka passiivset tulu. Just sellistesse aktsiatesse raha paigutavatele ETFide kaesolev e-raamat keskendubki. Vaatluse all on nii korget dividendimaara puudma minevad ETFid kui ka ainult aastaid regulaarselt dividendimakseid kasvatanud ettevotteid kaasavad ETFid. Kasiraamatust leiab nii globaalse ulatusega, regionaalse fookusega kui ka uhe riigi dividendiaktsiatele keskendunud ETFe. Valikus on nii Euroopa, USA kui ka teiste riikide borsidel kauplevad dividendifookusega ETFid. Kasiraamatu esimeses peatukis on vaatluse all rida pohjuseid, miks uldse kaaluda dividendiaktsiatesse investeerimise strateegiat. Teine peatukk keskendub dividendifookusega ETFide valimisel tousetuvatele olulistele aspektidele. Teisisonu saab vastuse kusimus– mida pidada silmas dividendifookusega ETFi valimisel? Kasiraamatu jargnevad peatukid on jaotatud vastavalt ETFide registreerimise (ja noteerimise) riigile. Iga ETFi kohta on valja toodud tema peamised karakteristikud muuhulgas varade maht, kauplemissumbol, borsid, kus ETF on noteeritud, ETFi kulukuse maar, registreerimise riik ja palju muud. Raamat koondab rohkem kui 100 lehekuljele koik Euroopas ja USAs registreeritud dividendifookusega ETFid, mille varade maht on vahemalt 100 miljoni euro/dollari piirimail ehk kokku 95 erinevat ETFi.

See raamat on moeldud abiks nii neile, kes valmistuvad Tallinnas giidinatood alustades atesteerimiseks, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikultoma kulalistele vanalinna, kui neilegi, kel on huvi ja teadmistejanulihtsalt enese roomuks Tallinna vanalinna avastada.Ennekoike sisaldab see elementaarseid teadmisi, mis igale giidile on hadavajalikudja mida saab varieerida vastavalt kulaliste huvidele, soovideleja eelnevatele teadmistele.

See raamat on moeldud abiks neile, kes valmistuvad giidina saatma turistiruhmiLahemaale voi Narva, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikultoma kulalistele Pohja-Eesti rannikut ja Kirde-Eestit, ning neilegi, kel onhuvi ja teadmisjanu lihtsalt enese roomuks seda osa Eestist avastada.Ennekoike on raamatus elementaarseid teadmisi, mis igale giidile onhadavajalikud ja mida saab varieerida vastavalt kulaliste huvidele, soovideleja eelnevatele teadmistele.

Aktsiatesse investeerimise strateegiaid on palju ja erinevaid. Teatud osale investoritest meeldib keskenduda stabiilsematele ja juba teada-tuntud suurettevotetele samas kui teised panustavad korgema kasvupotentsiaaliga ent monevorra riskantsematele vaike-ettevotetele. Osa investoritest peab lugu vaartusinvesteerimisest, teisi konetab hoopis kasvuettevotetesse raha paigutamine. Monede jaoks on hoopis vaga oluline, et rahapaigutus teeniks saadavate dividendide naol ka passiivset tulu. Just sellistesse aktsiatesse raha paigutavatele ETFide kaesolev e-raamat keskendubki. Vaatluse all on nii korget dividendimaara puudma minevad ETFid kui ka ainult aastaid regulaarselt dividendimakseid kasvatanud ettevotteid kaasavad ETFid. Kasiraamatust leiab nii globaalse ulatusega, regionaalse fookusega kui ka uhe riigi dividendiaktsiatele keskendunud ETFe. Valikus on nii Euroopa, USA kui ka teiste riikide borsidel kauplevad dividendifookusega ETFid.
Kasiraamatu esimeses peatukis on vaatluse all rida pohjuseid, miks uldse kaaluda dividendiaktsiatesse investeerimise strateegiat. Teine peatukk keskendub dividendifookusega ETFide valimisel tousetuvatele olulistele aspektidele. Teisisonu saab vastuse kusimus– mida pidada silmas dividendifookusega ETFi valimisel? Kasiraamatu jargnevad peatukid on jaotatud vastavalt ETFide registreerimise (ja noteerimise) riigile. Iga ETFi kohta on valja toodud tema peamised karakteristikud muuhulgas varade maht, kauplemissumbol, borsid, kus ETF on noteeritud, ETFi kulukuse maar, registreerimise riik ja palju muud. Raamat koondab rohkem kui 100 lehekuljele koik Euroopas ja USAs registreeritud dividendifookusega ETFid, mille varade maht on vahemalt 100 miljoni euro/dollari piirimail ehk kokku 95 erinevat ETFi. NB! Selle e-raamatu versiooniga tuleb kaasa koiki raamatus kasitletud ETFe koondav Google Spreadsheet andmebaas. Konealuses andmebaasis/koondtabelis on voimalik koiki kirjeldatud ETFe sorteerida, vorrelda ja korvutada muuhulgas naiteks ETFi registreerimise riigi, fondi baasvaluuta, kulukuse maara, dividendimaksete sageduse, investeeringute universumi (globaalne, regionaalne, riiklik), investeerimisstrateegia (korge dividendimaaraga ettevotted, dividendikasvu ettevotted, dividende maksvad ettevotted) ja ka erinevat ajahorisonti holmavate kogutootluste alusel (1, 3, 5 ja 10 aasta tootlused).

Mis on kaugvaatlus?Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meeltevaline tajumine teadusliku meetodi abil. Kaugvaatleja suudab tehnilisi reegleid (protokolle) kasutades tajuda ukskoik millist sihtmarki – isikut, objekti voi sundmust Ajas ja Ruumis. Vaatleja on suuteline tajuma sihtmarki nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Sihtmark voib asuda vaatleja korvalruumis, riigi teises servas, teispool maailma voi teoreetiliselt ukskoik mis punktis universumis. Aeg ja Ruum kaotavad kaugvaatlemise ajal tahtsuse. Kaugvaatluse kui moistusetehnika muudab eriliseks see, et seda voib kasutama oppida praktiliselt igauks.Kaugvaatlemise termin voeti kasutusele 1971. aastal parast tuhandeid Ingo Swann’i, Janet Mitchell’i, Karlis Osis’e ja Gertrude Schmeidler’i poolt labi viidud meeltevalise tajumise eksperimente. Ingo Swann oli ka see, kes kaugvaatles 1973. aastal tapselt planeet Jupiteri umber olevad rongaid, mille olemasolu kinnitasid hiljem kosmosesondidega saadud andmed.Kes voib kaugvaatlejaks oppida?Selle moistusetehnika voib ara oppida praktiliselt igauks. Sa ei pea selleks olema sensitiiv, kuid tehnika omandamine nouab jarjekindlat harjutamist. Kaugvaatlemise oppimist on vorreldud muusikainstrumendi mangima oppimisega. Koigepealt on vaja ara oppida tehnika ning seejarel harjutada-harjutada-harjutada.Kaugvaatlemist saab naiteks kasutada oppimisel voi opetamisel. Kujuta ette naiteks ajalootundi voi kodutood, milles opilased kasutavad teatud sundmuste vaatlemiseks ja uurimiseks kaugvaatlust voi lihtsalt omaenda aktiveeritud sensitiivseid voimeid. Samamoodi void sa kaugvaatlust voi selle treenimise abil oma aktiveeritud sensitiivseid voimeid kasutada:• uurimustoodel ja uuringutes;• tervendamisel ja parimate ravimeetodite leidmiseks;• kunstiliste ideede leidmiseks;• sobiva elukoha voi partneri leidmisel;• sobiva personali valikul;• ari- ja isiklike probleemide lahendamisel;• ari- ja isiklike otsuste tegemisel;• borsi- ja majandustsuklite voimalike liikumiste vaatlemiseks;• uute ari-, tehnoloogialaste ja muude ideede leidmisel;• spordivoistluste tuleviku voimalike tulemuste vaatlemiseks;• voimaliku tuleviku ja minevikusundmuste ning kosmose uurimisel;• olendite ja objektide leidmisel;• kuritegude lahendamisel (vajab eritreeninguga vaatlejat);• kadunud isikute leidmisel (vajab eritreeninguga vaatlejat);• koigeks muuks, mille kohta sa infot saada tahad.Siin raamatus on koik oluline, mida vajad mingi objekti, elusolendi voi sundmuse kohta info parimiseks, oma kusimusele vastuse saamiseks ning probleemile lahenduse leidmiseks. Ja sa ei pea selle eest maksma sadu eurosid raamatute ning kaugvaatluskursuste ostmise eest nagu mina olen seda teinud.Tommi TopelundRaamatu autor

Kes on oige eestlane? Sellele kusimusele on vastuseid otsitud aastasadu, kuid ilmeksimatut viisi «toelise eestlase» valjaselgitamiseks pole siiani leitud. Nuud on see lopuks olemas! «Eestlase kasiraamatust» leiad tapselt sada asja, mida iga oige eestlane teeb. Oled sa Lembitu soo vaariline voi kannatasid su esivanemad ilmaasjata? Hakka lugema ja saad teada!
Vahur Kersna:  "Eelarvamused kukuvad «Eestlase kasiraamatut» lugema jaades kildudeks.
See raamat on justkui jooksu pealt ploksitud album fotodest, kuhu Mihkel elu jooksul on kogunud inimesi. Tundub, et usna valimatult, ulevalt ja alt, paremalt ja vasakult. Nuud siis vaatame koos neile piltidele otsa ja – mida me naeme?! Pagan, see seal on ju tadi Maimu! Ja kas too paks karakas ei ole mitte ulepollu Lembit? Aga seal – raisk, olengi mina va!?
Monedele nagudele on Mihkel vuntsid kulge joonistanud, monedele ninadele ja korvadele lisanud fotoshopis voluumi. Aga see on kunstniku oigus. Ja kui me lepime kokku, et tegu on kunstiga, siis nuusi kustotsast tahes – teos ei lohna ei psuhhotroonikute, absindi ega lihtsa meeltesegaduse jarele. Tegu on valusalt kaine, tou- ja stiilipuhta fotokaprealismiga." EPL 8.11.2017
Raul Ranne: «Kindlasti on see lustakam ja hoogsam kui seitsme aasta eest ilmunud tuimavoitu „Sellised nad on… eestlased” (autorid Hilary Bird, Lembit Opik, Ulvi Mustmaa). On kohti, mis panevad muhelema. Mond eestlasi n-o defineerivat nahtust kirjeldab Raud nauditavalt hoogsalt.» EPL 8.11.2017
Raamatust leiad pika ja pohjaliku testi, mis selgitab valja mitu protsenti oiget eestlast sinus tegelikult on!