Найти книгу: "Tallinna tapjad"

"See raamat juhatab lugeja vastiseseisvunud Eesti kriminaalsetesse telgitagustesse. Rahutu aeg kestis ule 20 aasta, veel tanagi lahatakse toona tehtud seaduserikkumisi ning otsitakse kadunuks jaanud mehi ja Mersusid.
Koige tihedamal, 1994. aastal tapeti Eestis umbes uks inimene paevas, ning mitte alati ei olnud mangus „Eesti maffia”, mille olemasolu ja tegevuse uurimine on uks selle teose eesmarkidest. Tol ajal ei olnud odav mitte uksnes alkohol ja lobustused. Ka inimelul oli hinnasilt, ja see oli tuhat dollarit.
Eestile kogemata antud vabadus toi kaasa voimuvaakumi ning uleoo politseiks muutunud miilitsast ei olnud tugevamatele kurjategijatele kohe vastast. Algas omandi, oiguste ja saatuste umberjaotamine, milles kaotajaid oli rohkem kui voitjaid.
ANTTO TERRAS (snd 1973) on sundinud Eestis ning kavatses 1991. aastal pogeneda laande, kuid jai pidama Soome. Seal on ta tegutsenud muuhulgas koomikuna ning kirjutanud mitu humoorikat aimeraamatut."

See raamat on moeldud abiks neile, kes valmistuvad giidina saatma turistiruhmiLahemaale voi Narva, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikultoma kulalistele Pohja-Eesti rannikut ja Kirde-Eestit, ning neilegi, kel onhuvi ja teadmisjanu lihtsalt enese roomuks seda osa Eestist avastada.Ennekoike on raamatus elementaarseid teadmisi, mis igale giidile onhadavajalikud ja mida saab varieerida vastavalt kulaliste huvidele, soovideleja eelnevatele teadmistele.

Luhijutt sarjast Tallinna jutud.

Luhijutt sarjast Tallinna jutud.

Kui inimesed mitte ei sunniks, vaid neid aretataks inkubaatorites, oleksid ehk nad koik normidele vastavad. Ometi on voimalik, et isegi siis oleksid moned katseklaasibeebid teistmoodi. Alati leidub moni valge vares. Ja valged varesed torkavad silma. Valgel inimvaresel on kaks voimalust: kas kanda oma valget sulestikku koigest hoolimata voi voobata see mustaks. Paraku ei moju kunstlikud suled kuigi usutavalt. Ja oma sisemist olemust, seda ei saa kuidagi mustaks voobata. “Enesetapjad” on Birk Rohelennu teine noorsooromaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tanapaev 2008. aasta noorsooromaanivoistlusel I–II koha.

Seda teost voib nimetada ilukirjanduslikuks olukirjelduseks 1990-ndate alguse Eesti Politseist, sest juhtunud sundmustele on lisatud nii detaile kui vurtsi ning reaalsed inimesed on kokku sulatatud ning siis erinevate karakteritena lahti kirjutatud. Paljugi toimuvast tundub tanapaeval taiesti uskumatu. Kuid lugedes ei tohi unustada, et vaatamata koigile lollustele ja puussepanekutele tegelesid nood 20-aastased poisid iga paev kuritegude lahendamisega ning teenisid sellega Eesti Vabariiki.