Скачать книгу - Aegade sadestus

Meie tsivilisatsioon on loonud Egiptusest ideaalpildi, mida kaldutakse oma kujutlustes kord ulistama, kord halvustama jareldustega, mis ei parine Egiptusest enesest. Kaesoleva raamatu eesmargiks on kasitleda Vana-Egiptust voimalikult moistetavana meie kultuurimaailma jaoks, pidades seejuures silmas erinevaid perspektiive, mis muudavad selle tsivilisatsiooni uhtaegu nii lahedaseks kui ka kaugeks. Uheteistkumne nimeka eguptoloogi esseed vaatlevad tahtsamaid inimgruppe: talupoegi, kasitoolisi, kirjutajaid, ametnikke, preestreid, sodureid, orje, vooramaalasi, naisi, surnuid kuni vaaraoni valja. Kokkuvottes kasitlevad nad aga koik uhte nahtust, mis oli Egiptuse uhiskonna kese – riiklik organisatsioon selle erinevates avaldumisvormides.Teemad ja autorid: Talupoeg (R. A. Caminos); Kasitooline (D. Valbelle); Kirjutaja (A. Roccati); Ametnik (O. Berlev); Preester (S. Pernigotti); Sodur (S. ?Ibada al-Nubi); Ori (A. Loprieno); Vooramaalane (E. Bresciani); Surnu (S. Donadoni); Vaarao (E. Hornung); Naine (E. Feucht).

"Vaegade noobel kooljas…" nentis vanem laibakandur. Nii algab romaan kriminaalsete ja viroloogiliste alluuridega, mida autor ise tekstis pilamisi «lihtsakoeliseks ajaviiteromaaniks» nimetab. Vaimukas raamat armastusest, kattemaksuihast ja surmast, milles puukidel on taita oma saatuslik roll.[…] “Huvitav, miks sa ei kusi, mis mu kaega lahti on…” lausub ta. “Sa oled vist vaga peenetundeline poiss,” arvab Nils. Mida peaksin ma vastama? “Minu koige suuremaks veaks on uudishimu,” selgitab ta. “Ma olen, jah, kole uudishimuliku loomuga.” Ta vaatab raakides sulle otse silma sisse. “Kui ma veel koolis ei kainudki, leidsin ma kord uhe sidruni moodi raudmuna… See oli granaat.” Selge. “Kas see… noh… kas see sind segab ka?” “Eks klaveritunnid jaid katki. Ja pallimangijat minust kah enam ei ole. Aga muidu olen nagu harjunud. Inimene harjub ju koigega,” lopetab ta elutargalt. Temale see elutarkus sobib. Kuid siiski ei lopeta ta veel pariselt. Ta lisab, imelik naeratus suul: “Muuseas mojub see minu protees eriti just tudrukutele.”[…]

„Akki tekkis Ivoril kummaline tunne, et koik on nii kaunis, nii meeldivalt tuhine ja samas unelevalt armas, et see lihtsalt ei saa kauaks kestma jaada. Taolisi malestusi kirjeldavad inimesed suurte sodade eelohtutest.” Tiit Tarlapi uue romaani peategelase, ajarandur Ivor Renniki eelaimus osutub prohvetlikuks – heaolu on habras ja ajutine, rahvamasside kaua kestnud pahameel murrab pinnale ning korra ja turvalisuse asemele asuvad anarhia ning vagivald. Tsivilisatsiooni paastmiseks peavad ajarandurid leidma ajas kunagise saatusliku punkti, mis on tulevikukaose pohjustanud. Seejarel tuleb neil n-o roopad umber seada, et heaolu jaaks pusima. Muidugi nende jaoks, kes on seda vaart. Kuid maailma taas oigeks kohendamine ei lahe valutult. Eesmark on oilis ning nouab taideviijatelt eneseohverdamist, ent selle juurde kuuluvad ka intriigid, salanoud, tumedad kired. Missioon viiakse edukalt lopule, aga kas tulemus on parim voimalik?

Jutuvestja ja laululind. Surev kirjanik ja tema naidendite staar. Harra Psuhhoanaluus ja tema tagala. Miki-Hiire isa ja ristiema. Rokikuningas ja lapspruut. Koige esimene biitli-abielu. Elektritoolil loppenud abielu. Kaks geeniust. Playboy ja printsess. Ja veel mitu lugu, raakimas inimese sudamest ja ajast selle konkreetse sudame umber.Raamatus on tuntud isikute inspireerivaid armastuslugusid labi aegade. Gustav Suits ja Aino Thauvo?n-Suits, Walt ja Lillian Disney, Marie ja Pierre Curie, John ja Cynthia Lennon, Mihhail Gorbats?ov ja Raissa Gorbats?ova, Diana Frances Spencer ja Dodi Fayed…