Скачать книгу - Aegade julm laul

Meie tsivilisatsioon on loonud Egiptusest ideaalpildi, mida kaldutakse oma kujutlustes kord ulistama, kord halvustama jareldustega, mis ei parine Egiptusest enesest. Kaesoleva raamatu eesmargiks on kasitleda Vana-Egiptust voimalikult moistetavana meie kultuurimaailma jaoks, pidades seejuures silmas erinevaid perspektiive, mis muudavad selle tsivilisatsiooni uhtaegu nii lahedaseks kui ka kaugeks. Uheteistkumne nimeka eguptoloogi esseed vaatlevad tahtsamaid inimgruppe: talupoegi, kasitoolisi, kirjutajaid, ametnikke, preestreid, sodureid, orje, vooramaalasi, naisi, surnuid kuni vaaraoni valja. Kokkuvottes kasitlevad nad aga koik uhte nahtust, mis oli Egiptuse uhiskonna kese – riiklik organisatsioon selle erinevates avaldumisvormides.Teemad ja autorid: Talupoeg (R. A. Caminos); Kasitooline (D. Valbelle); Kirjutaja (A. Roccati); Ametnik (O. Berlev); Preester (S. Pernigotti); Sodur (S. ?Ibada al-Nubi); Ori (A. Loprieno); Vooramaalane (E. Bresciani); Surnu (S. Donadoni); Vaarao (E. Hornung); Naine (E. Feucht).

Karl Ast Rumori malestused, mida ta kirjutas korges eas ja Eestist kaugel, ilmuvad nuud Eestis esimest korda ja esimest korda uhiste kaante vahel.Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse revolutsionaari, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmarandurina. Teekond algas Vorumaalt Orava vallast Paevakeste talust aastal 1886 ja loppes New Yorgis aastal 1971."Aegade sadestuse" esimene osa «Noorusmaa», mis maalib varvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepolvest ja kooliajast Voru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963. a Lundis. Teine osa «Punane ja must» (ilmunud Lundis 1965) annab pildi sajandialguse Tartust ja kirjaniku pogusast maapaost Sveitsis. Lopetamata jaanud kolmas, pealkirjata osa, on varem ilmunud uksnes ajakirja «Tulimuld» lehekulgedel.

"Vaegade noobel kooljas…" nentis vanem laibakandur. Nii algab romaan kriminaalsete ja viroloogiliste alluuridega, mida autor ise tekstis pilamisi «lihtsakoeliseks ajaviiteromaaniks» nimetab. Vaimukas raamat armastusest, kattemaksuihast ja surmast, milles puukidel on taita oma saatuslik roll.[…] “Huvitav, miks sa ei kusi, mis mu kaega lahti on…” lausub ta. “Sa oled vist vaga peenetundeline poiss,” arvab Nils. Mida peaksin ma vastama? “Minu koige suuremaks veaks on uudishimu,” selgitab ta. “Ma olen, jah, kole uudishimuliku loomuga.” Ta vaatab raakides sulle otse silma sisse. “Kui ma veel koolis ei kainudki, leidsin ma kord uhe sidruni moodi raudmuna… See oli granaat.” Selge. “Kas see… noh… kas see sind segab ka?” “Eks klaveritunnid jaid katki. Ja pallimangijat minust kah enam ei ole. Aga muidu olen nagu harjunud. Inimene harjub ju koigega,” lopetab ta elutargalt. Temale see elutarkus sobib. Kuid siiski ei lopeta ta veel pariselt. Ta lisab, imelik naeratus suul: “Muuseas mojub see minu protees eriti just tudrukutele.”[…]

Jutuvestja ja laululind. Surev kirjanik ja tema naidendite staar. Harra Psuhhoanaluus ja tema tagala. Miki-Hiire isa ja ristiema. Rokikuningas ja lapspruut. Koige esimene biitli-abielu. Elektritoolil loppenud abielu. Kaks geeniust. Playboy ja printsess. Ja veel mitu lugu, raakimas inimese sudamest ja ajast selle konkreetse sudame umber.Raamatus on tuntud isikute inspireerivaid armastuslugusid labi aegade. Gustav Suits ja Aino Thauvo?n-Suits, Walt ja Lillian Disney, Marie ja Pierre Curie, John ja Cynthia Lennon, Mihhail Gorbats?ov ja Raissa Gorbats?ova, Diana Frances Spencer ja Dodi Fayed…