Скачать книгу - ''Vaegade noobel kooljas...'' (nentis vanem laibakandur)

Selle raamatuga paneb Eesti teatri elav legend Lembit Anton (s. 1922) varvika punkti oma teatrimalestustele. Kui Eluteatri naitelaval I osa (2012) keskendus peamiselt Lembit Antoni opingutele Moskva Teatriinstituudis GITIS ja II osa (2013) tootamisele Tallinna Draamateatris, siis kaesoleva, III osa fookuses on selgelt moodunud sajandi 60.-ndate – 80.-ndate aastate Tartu teater Vanemuine. Vastasseis ja vagikaikavedu Vanemuise autokraatliku peanaitejuhi Kaarel Irdiga votab tuurid ules kohe nende tutvuse alguses, kui 6-klassilise haridusega ulbe teatrijuht teatab Eesti ainsale korgema haridusega rezissoor-lavastajale Lembit Antonile: „Lavastada saad minu teatris alles parast minu surma, aga naitlejana saad tood nii palju kui soovid. Kui on vahe, kusi aga juurde, saad.“ Kas Lembit Anton seda sai ja mida ponevat Vanemuise teatris veel juhtus, saab hea lugeja aga teada, kui avab kaesoleva raamatu… Eluteatri naitelaval III kuulub viimase, seitsmenda raamatuna ajaloolisse malestuste sarja uldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kuus raamatut: Selles sojas mina ei sure (2007), Maakorraldajad (2010), Kuhu kull koik kulad jaid? I ja II osa (2011) ja Eluteatri naitelaval I (2012) ja II osa (2013).

Kuidas raakida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda moistetakse? Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? Dr Thomas Gordoni lastevanematele moeldud programm opetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapaevaseid tulisid. Raamatu keskmes on kolm moistet – aktiivne kuulamine, mina-sonumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod.

Kas teate, mida tahendavad sonad vlogima, fraping voi sekstimine? Kas teie lapsed on vilkad sautsujad, keda nende facebooki-sobrad kasvava intensiivsusega muksavad ja taagivad? Paljud lapsevanemad ei tea, mida nende lapsed vorgus teevad ja kellega suhtlevad. Mida uusmeedia maailma uldse peaks tahele panema? Raamatu esimeses osas tutvustatakse ohtusid, millele vanemad peaksid tahelepanu poorama. Kasitlemist leiavad: ebasobiv veebisisu, naiteks enesevigastamist ja soomishaireid propageerivad saidid; laste seksuaalne ahvatlemine; lastele suunatud reklaam; internetipettused, illegaalne failivahetus ja kahjurvara; soltuvus ning muud terviseriskid. Teine osa sisaldab turvalise internetikaitumise ABC-d. Lisaks turvalise e-kaitumise koige elementaarsematele votetele, nagu naiteks kasutajanime ja salasona enda teada hoidmine, tuleb juttu digitaalse jalajalje minimeerimise vajalikkusest, vanemliku kontrolli kehtestamise voimalustest, sh tarkvaralahendustest, ning koolide e-turvalisusest. Pohjalikumalt kasitletakse kuberkiusamise probleemi ning selle voimalikke lahendusi. Kolmas osa annab ulevaate facebooki-fenomenist ja vorgumangudest, pikemalt on kasitletud YouTube’i. Vaagitakse mobiilsete seadmete (tahvelarvutite ja nutitelefonide) turbekusimusi ning laste privaatsuse kaitsmise vajalikkust geolokatsioonitehnoloogia ja koige-jagamise ajastul. Raamat, mis on originaalis kirjutatud briti lapsevanematele, on varustatud rohkete toimetajakommentaaridega – need aitavad lugejatel vorrelda spetsiifiliselt inglaslikku infot analoogsega Eestis. Lisatud on viited Eesti karistusseadustiku asjakohastele koosseisudele.

“Olime just abiellunud, noored inimesed… Veiko vennanaine rehkendas lausa valja, mitu minutit moodub, kui vanaema seltskonnas jalle pisipere kohta parib – see oli justkui kohustuslik kusimus. Ja ehkki sa ise tead, et pisiperet ei tulegi, teed ikka head nagu,” utleb Anu. Paariaastase proovimise jarel utles Veiko: „Nuud aitab. Me ei proovi enam kunstlikult, sest ma ei saa kauem korvalt vaadata, kuidas sa oma kehale haiget teed.” Selle asemel hakkas ta aegamisi raakima: „Voib-olla meie roll siin elus on hoopis teistsugune – voib-olla peaksime lapsendama?” Raamatu autori teekond kaesoleva raamatu tegelaste – teistest vanematest sundinud lapsi kasvatavate perede juurde, sai alguse aastal 2011, kui ta oli alustanud vabatahtlikuna tegevust mittetulundusuhingus Oma Pere*. Koostoost sundis fotonaitus, mis ringles 2012. aastal peaaegu uheksa kuud mooda Eestit. Lapsendamisele puhendatud naitust kulastas ja perede pilte tutvustavaid tekste luges ule 10 000 inimese. Oli utlemata selge, et lood elust enesest puudutasid paljusid inimesi, kes olid otseselt voi kaudselt seotud teistest vanematest sundinud laste kasvatamisega. Naitusest, piltidest ja pilte tutvustavatest tekstidest kasvas valja 14 lugu kaesolevasse raamatusse. Raamatus kajastatud lugudele on kirjutanud jarelsonad perede koolitaja Viiu Orgmets ja psuhholoog, superviisor ning perede noustaja Maie Salum * mittetulundusuhing Oma Pere seisab lapsendatavate laste ja lapsendajate huvide eest Eestis.

"Vanemuise vaits" on salaselts Rampsu 11. juhtum.
Eesti Rahva Muuseumis pandi toime jultunud kuritegu – keegi varastas vaartusliku dekoratiivnoa. Varas tegutses Aleksis Kivi «Seitsme venna» etenduse ajal, kui «Uurali kaja» naituse valvesusteem oli valja lulitatud. Muuseumidirektori palvel hakkavad rampslased asja uurima. Kas kurikael on ERMi tootaja, muuseumikulastaja voi hoopis keegi etenduse ajal ringi hulkunud inimestest? Mida kujutab endast Tartu toiduklubi?
Pohjalik detektiivitoo ja vaike kavalus aitavad ka seekord salaseltslastel suudlase kinni nabida.