Скачать книгу - Pimeduses kulgeb tee

Sisukirjeldus: Fantaasialugude kogumik «Varjud liiguvad pimeduses»sisaldab enam kui poolsada erinevas pikkuses fantaasia- ja ouduslugu,milles on seiklusi, maagiat ja ka seksi. Lugude tegevus toimubtanapaeval, minevikus, tulevikus ja maaratlemata aegadel, nuudses jamuinasmaailmas, tegelasteks lisaks inimestele haldjad, deemonid,surematud, zombid, vampiirid, harjapolvlased, koerakoonlased ja teisedVarjumaailma tegelased.Autor alustas fantaasialugude kirjutamist moningate rahvasuus liikunudouduslugude kirjapanekuga. Kuivord selliseid pajatusi on siiski vahe,hakkas Ed Vecin neid ise valja motlema ja suurem osa neist ongikogumiku kaante vahel. Kirjaniku loomingut on mojutanud PoulAnderseni, J.R.R. Tolkieni, Christopher Paolini, George. R. R. Martinija paljude teiste fantaasiakirjanike teosed.Jargmise raamatuna ilmub autoril toenaoliselt «Atlantis arkab ellu»,mis kirjeldab kunagiste Atlantise asukate jarglaste elu ja voitlusitanapaeva maailmas.

See on lugu noukogudeaegsest suhtumisest puuetega lastesse ning lastekodulapse elluastumisest aastatuhandevahetuse Eestis. Janek Muru, praegu ajakirja Vaimupuu peatoimetaja, on mitmeid kordi astunud ules ajakirjanduses, temast on tehtud dokumentaalfilm ja telesaade. „Pimedusest valja“ on esimene pohjalikum sissevaade tema lapsepolve ja noorusaega.
Janek sundis 1978. aastal liikumispuudega. Ema loobus temast kohe parast sunnitust ning Janek elas esimesed eluaastad Tallinna Lastekodus. Kuueaastaselt suunati ta Imastu lastekodusse. See oli koht, kuhu puuetega lapsed sona otseses mottes surema saadeti – noukogude inimesed pidid olema ju terved, tublid ja voimekad. Kumme aastat unerohtu, hullusarki ja sanitaride terrorit ei suutnud Janekit murda. Ta on esimene, kes Imastu „lamajate“ ruhmast omal kael, heade inimeste abil ja tanu onnelikele juhustele valja paases ning iseseisvalt elama hakkas. Iseseisev elu pole aga meelakkumine. Kuidas hakkama saada? Keda usaldada? Kuidas „halbu“ sopru ara tunda? – Janeki lugu pakub motlemisainet igauhele.
Hoolimata karmidest teemadest on see optimistlik ja ilusa lopuga lugu sellest, et oma unistusi jargides ei tohi kunagi alla anda. Alati peab edasi minema ja endasse uskuma, valja murdma pimedusest nii enda umber kui enda sees.
Janek Muru loo on kirja pannud Kerttu Rakke. Fotod on parit erakogudest ja Eesti Rahvusringhaalingu arhiivist. Kaanefoto autor on Kaupo Kikkas. Kerttu Rakke on Eesti kirjanik, kes muuhulgas avaldanud ule 10 raamatu. Viimane neist, „Seitse aastat seebiselt“, ilmus viis aastat tagasi.

Vene autorite jutukogumik. Koostanud ja tolkinud Veiko Belials. Sari: Sundmuste horisont. 256 lk. Raevu paevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi utleb, on sissetung. See voib tulla kosmosest voi hoopis lahemalt, teistsugusest dimensioonist voi meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu paevadega. Just seetottu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka motestatud ja mottetud eneseohverdused. Ja jaab igauhe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu utleb ajakirjanik Enguerrand „Loomavas juunis”, voi „korgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi moistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, torvikuleek pimeduses”, nagu valjendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane maaratlus on tosine voi iroonilis-sarkastiline.

„Minu voitluse” 4. raamat „Tants pimeduses” raagib kaheksateistaastasest Karl Ovest, kes igatseb parast gumnaasiumi loppu vabadust ja unistab labiloogist kirjanikuna. Oma unistuse rahastamiseks siirdub ta Pohja-Norra saarele opetajaks. Vaikese kalurikula ainsal teejupil pika musta mantli ja musta baretiga patseerides aratab ta tahelepanu. Ehkki Karl Ove vastassoos huvi aratab, on tema armuelu komplitseeritud. Teda purevad hirmud ja kahtlused, mis vahelduvad korgi uleolekuga. Elule annavad vurtsi joomapeod kaluritega, mis ei saasta teda alandustest.Norra kirjaniku Karl Ove Knausgardi rohkete auhindadega parjatud kuueosaline elulooline romaanisari „Minu voitlus” on viimastel aastatel uks enim tahelepanu palvinud kirjandusteos, mis on tolgitud kolmekumnesse keelde. Norras on aastatel 2009–2011 ilmunud sarja saatnud imetluse korval ka terav hukkamoist peresaladuste paljastamise parast, mistottu sugulased on ahvardanud autorit kohtuga.Karl Ove Knausgardi autobiograafiline romaanisari on pakkunud julgust ja inspiratsiooni teistelegi norra kirjanikele, kes on viimastel aastatel avaldanud riburada oma elul pohinevaid valusaid romaane ja tekitanud seega Norra kirjanduselus tormilaineid.Karl Ove Knausgard on sundinud 1968. aastal Norras. Tema romaanisari „Minu voitlus” on voitnud suurel hulgal rahvusvahelisi kirjandusauhindu ja avaldatud kolmekumnes keeles. Knausgard elab oma nelja lapsega Rootsis.

On jouluaeg. Vana mees soidab autoga ule magede. Korraga markab ta midagi pimeduses ja jouab hadavaevu pidurdada. Tema ees lumesajus seisab vaike poiss, huuled kulmast sinised ja peas metskitsesarved. Neliteist aastat hiljem leitakse sealt lahedalt magijarvest surnud tutarlaps, kel on seljas baleriinikostuum. Jarvekaldal seisab kolmjalal fotoaparaat. Kaldataimede vahel on leht lasteraamatust „Vennad Lovisudamed”.Mia Krugerit vaevab endiselt kaksikoe surm. Holger Munch on pikalt puhkusel viibinud, et hoolitseda tutre eest. Uhiselt asuvad nad uurima seda kummalist ja keerukat juhtumit ja loodavad selle peagi lahendada. Aga vota napust! Neil pole aimugi, mis neid ees ootab.SAMUEL BJORK on norra kirjaniku Frode Sander Oieni pseudonuum. Tema kaks eelmist kriminaalromaani „Ma reisin uksinda” ja „Ookull” on rahvusvahelised menukid ning tolgitud mitmekumnesse keelde.