Скачать книгу - aevu paevad. Vene autorite jutukogumik. Sari "Sundmuste horisont

Примечание: Заговор Этьенна Марселя против королевской власти, или История Генеральных штатов Франции в период с 1355 по 1358 гг. Полный вариант заголовка: «Conjuration d'Etienne Marcel contre l'autorite royale, ou Histoire des Etats-generaux de la France pendant les annees 1355 a 1358 / Par J. Naudet».

Elena Ferrante kohta on oeldud, et ta on Itaalia koige paremini tuntud „vahetuntud” kirjanik. Viimane osalt ka seetottu, et tegemist on erakordselt privaatse inimesega, kellest pole peaaegu midagi teada ja keda lugejad pole isegi nainud. Arvatakse, et Elena Ferrante on varjunimi, kes aga edukate romaanide taga peitub, pole siiani teada. Intervjuudes on ta vaitnud, et on oma kirjastusele koige odavam autor, kuna keeldub igasugustest reklaamikampaaniatest. Tema romaan „Uksilduse paevad” tousis kohe parast avaldamist 2002. aastal Itaalias raamatumuugi edetabeli tippu, kus pusis terve aasta. Moni aasta hiljem vandati sellest ka film. Lugu kirjeldab tavalise abielunaise jark-jargulist allakaiku, kui ta mees ta kahe vaikese lapsega maha jatab. Minategelane leiab end oma koduseinte vahele loksu puutuna ja on sunnitud oma hirmudele nakku vaatama, et kuidagi moistuse juurde jaada ja oma eluga edasi minna.

Harry Dresden on volur, kes aitab Chicago Politseiametit juhtumitega, mis uletavad inimvoimete ja inimkujutlusvoime piire. Sest vahel juhtub igapaevaelus kummalisi ja maagilisi asju, mille keskel inimesel sugugi hasti ei lahe. Kui politsei Dresdeni kohutava topeltmorva puhul appi kutsub, aitab ta neid alguses raha parast, sest volurid on ju vaesed, kuid asi laheb kiiresti isiklikuks. „Minu nimi on Harry Blackstone Copperfield Dresden. Voite seda noidumiseks kasutada, kui riskite. Olen volur. Kain tool uhes kontoris Chicago kesklinnas. Enda teada olen riigi ainus avalikult praktiseeriv volur. Leiate mu telefoniraamatu kollastelt lehekulgedelt alajaotusest „Volurid”. Uskuge voi mitte, olen seal ainus. Mu reklaam naeb valja nii:HARRY DRESDEN – VOLURKadunud asjade leidmine. Paranormaalsed uuringud.Konsulteerimine. Noustamine. Moistlikud hinnad.Armujooke, tuhjaks mitte saavaid rahakotte, pidusid ega muid lobustusi ei pakuta. Te ullatuksite, kuuldes, kui paljud inimesed helistavad mulle ainult selleks, et kusida, kas motlen seda tosiselt. Aga kui oleksite nainud selliseid asju nagu mina, kui teaksite pooltki sellest, mida mina tean, siis te ei kahtleks pormugi selles, et ma motlen seda tosiselt.“

Trantori impeerium on aastal 11000 uha laienemas, kontrollides peaaegu pooli asustatud maailmadest. Soltumatu planeet Sark on vallutanud Florina planeedi ja kaubitseb selle suurima rikkuse, kullast kallima taimega, mida saab toodelda elastsemaks ja tugevamaks kui metall. Ootamatult satub Florina kulaelanike hulka malu kaotanud mees Rik, kelle kohalik kulavanem uhe talutudruku hoolde usaldab. Pikkamooda hakkab Rikile meenuma mingi kohutav saladus, et koik Florinal on maaratud hukkuma, kui ta ei tegutse – kuid saladuse uksikasjad meenuvad vaid jark-jargult, kui uldse… Selgub, et paljudele poliitilistele joududele tema ja ta sonum ei meeldi ning ta on sunnitud pogenema. Algab keeruline mang sarklaste, florinalaste ja trantorlaste vahel, mille votmeks on seesama maalane Rik.

Vene autorite jutukogumik. Koostanud ja tolkinud Veiko Belials. Sari: Sundmuste horisont. 256 lk. Raevu paevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi utleb, on sissetung. See voib tulla kosmosest voi hoopis lahemalt, teistsugusest dimensioonist voi meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu paevadega. Just seetottu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka motestatud ja mottetud eneseohverdused. Ja jaab igauhe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu utleb ajakirjanik Enguerrand „Loomavas juunis”, voi „korgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi moistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, torvikuleek pimeduses”, nagu valjendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane maaratlus on tosine voi iroonilis-sarkastiline.