Скачать книгу - Vahva sodur Svejki juhtumised maailmasoja paevil

Kes on kangelane? Kas tode on olemas? Mida motleb mees, keskingib vaenlasele elu? Kas saab olla hea kirjanik, olles toeline tobras?Millal surnud pariselt surevad? Kes paastab tsivilisatsiooni? „Aga teate mis? Rahus ei ole kangelasi… Kangelased on kangelased ainultsiis, kui nad surevad voi kui nad ara tapetakse. Ja toelised kangelasedsunnivad sojas ja surevad sojas. Elusaid kangelasi pole olemas, noormees.Koik on surnud. Surnud, surnud, surnud.”Javier Cercas (1962), uks Hispaania nuudisaegse proosakirjanduse suurimeistreid, elab Kataloonias ning on Girona ulikooli hispaania kirjanduseoppejoud ja paevalehe El Pais kolumnist. Oma romaanides tugineb Cercasdokumentaalsetele faktidele lahiajaloost ning vastuolulistele jaintrigeerivatele toesti elanud isiksustele.„Salamise sodurid” (2001) on Cercase labimurderomaan, mis on koha leidnudviimaste kumnendite Hispaania mojuvaimate teoste seas. Romaani teljeks onriigi viimaks vennatapuni viinud ideoloogia uhe looja, luuletaja RafaelSanchez Mazase lugu, eelkoige dramaatiline episood kodusoja lopupaevilt,kui tal ime labi onnestus mahalaskmiselt pogeneda ja hiljem tanu vaenlaseleeri kuuluvate lihtsate sodurpoiste inimlikule abile ellu jaada.

Mart Kivastiku “Sodur” on vaga tosine naidend kahest sodurist – sudamega kindralist, kes on juhtinud armeesid, ja kuurakast reamehest, kes pole mitte keegi, kelle sojameheteed on jaanud tahelepanuta. Kui kuurakad voimule paasevad, ei pruugi valitseda oiglus, vaid kuur. Loo aluseks on olnud Eesti armee ulemjuhataja kindral Laidoneri vangistusaastatest jarele jaanud kirjalikud materjalid ning kaasaegsete malestused.

Kes on juba tuttav raamatuga “Joumees Matsi juhtumused", leiab siit nendele muhedatele lugudele jarje. Aga neile, kes pole veel tuttavad Matsiga, utleme, et tegu on Hiiumaal elanud ja tegutsenud legendaarse joumehega, kel lisaks kasvule ja tohutule jaksule on ka veel terane moistus ja hea huumorimeel, mis aitavad teda koiksugu olukordades.

Jutustus lihtsa sadamapoisi unistuse – saada meremeheks – taitumise esimestest laevapoisi aastatest. Seiklustest ja hallist argipaevast mis viivad nimitegelase kaugetele ookeanitele ning mis alati ei olegi nii romantilised vaid vahel suisa karmid voi kurvad.Jarg raamatule «Kulbu sadamas».

See raamat keskendub viie eesti ohvitseri sojamalestustele, kes lopetasid Tallinna sojakooli vahetult enne Eesti demokraatliku valitsuse likvideerimist venelaste poolt 1940. aastal ja sellele jargnenud nukuvalitsuse paikapanekut. Eesti sojavaelased sunniti uhinema Noukogude armeega. Selles raamatus kirjapandud lood leidsid aset ulimalt keerulisel ning segasel ajal. Nende ohvitseride poolt pariselus labielatu ja kogetu tundub uskumatum kui paljudes valjamoeldud sundmustel pohinevates ilukirjandusteostes kujutatu. Nad ise uskusid, et neid juhtis saatus. Ja saatus oli see, mis lasi neil ellu jaada ning lopuks vabadusse paaseda.