Скачать книгу - Kodutute kula III: Pilvine taevas

„Igauks on peremees ja tedaaustud-hinnatud me kodumaal…“Niiviisi, kaugelt toodud sonade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui vooras voim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja oiged peremehed Siberisse pagendanud voi oma maal sulasteks teinud. Peremeest on vaevoimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse oiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte paris voimatu.Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku kula elus koik see, mis toimus kogu Eestimaal. Koikide eestlaste kirjutamata juhtsonaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jaada.

Ma sattusin Raudiku kulla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud voorast igal sammul valvati ja jalgiti, sest suur Noukogude riik oli oma piiride puutumatuse parast alalises hirmus. Mind volus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid voorastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem kainud Raudikul kumnete aastate jooksul, elanud kaasa selle rannikukula allakaigule ja tundnud roomu, et lopuks on elu selles kodututega asustatud kulas hakanud ulesmage minema. Argu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus voib toimuda mis tahes pohjaranniku kulas. Meie maarahva kaekaik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt uhetaoline olnud.

Viimane, neljas raamat tetraloogiast “Kodutute kula”. Meie ajaarvamise teise aastatuhande loppu jaab tahistama vere ja vagivallaga loodud ja pusti hoitud suurriigi – Noukogude Liidu – kokkuvarisemine. Vaike Eesti riik saab jalle vabaks, uus elu jouab ka Raudiku kulla. Paraku on pool sajandit kestnud voorvoim ja pealesunnitud eluviis inimestesse oma jalje jatnud. Kasumajanduses ules kasvanud, ei suuda nii monigi neist uute tingimustega kiiresti kohaneda ega uusi voimalusi naha. Sissetulekuta maainimesi ahvardab senisest veelgi suurem vaesus, sest oma riigi elukorraldus ei ole veel jalgu alla saanud. Samas leidub ka ettevotlikke inimesi, kes uleminekuaja tingimustes kiiresti rikastuda puuavad, see aga onnestub vaid vahestel. Pisitasa hakkab uutmoodi elu ka Raudiku kulas juuri ajama. Isegi mois saab peremehe ning kulaelanikud, kes on aastate jooksul mujalt siia sattunud, leiavad endale nii too kui ka turvalise eluaseme, oma isikliku kodu. Raudiku ei ole enam kodutute kula, sest varske laanetuul on tumedad pilved laiali puhunud.

Midagi motlemata, lihtsalt selleparast, et hirm juhtunu parast polnud veel kadunud, jooksis Samala hertsogi poole ja surus ennast tema vastu."Sa… oled terve!" Ta kaed sirutusid hertsogi kaela umber ja kui mees ta embusse vottis, hoidis ta mehest kramplikult kinni. Mees vaatas alla tema peale, naise silmad olid pisaratest udused, huuled varisesid, ja mees motles, et mitte keegi ei saa olla armsam. Seejarel katsid ta huuled naise suu. Hetke ei suutnud Samala uskuda, et see on tosi.Siis tundis ta, et kindlasti on ta surnud ja mees on ta kandnud taevasse, kus on ainult lilled ja muusika ja armastus.

See on lugu lapsest, kes kasvab kirikuopetaja peres 1950–1960ndate Noukogude Eestis, kus inimene arvab end olevat koigevagevama ja usku Jumalasse peetakse igandiks helgesse tulevikku tormaval teel. Hoolimata sellest peaks kirikuopetaja peres sundinu justkui enesestmoistetavalt jagama maast madalast oma vanemate toekspidamisi. Miks olen sundinud just niisugusesse peresse sellises riigis? Miks peab meie pere randama uhest kohast teise? Miks minu isa on valinud uhiskonnas vaartusetu ameti? Mis maa see on, kus niisugust peret nagu meil on, kummaliseks peetakse? Nende kusimuste ule murrab teismeealine tudruk pead iseendas ja oma paevikus. Pika kaalumise jarel astub ta vanemate seatud teelt korvale ja valib uliaktiivse osalemise noukogude elus. Teda kannustab soov olla nagu teised, nautida tahelepanu ja uhiskonna tunnustust. Seda koike ta saab, kuid oma hinges kiigub ta Taeva ja Maa vahel, ta suda jaab pooleks: olles nagu teised, on ta sudames siiski tugevasti oma vanematega seotud. Ohtuti pimeneva tahistaeva all seistes kusib ta endalt: kuidas edasi? Voi hoopis – tagasi? Oma vanemate parandi juurde?