Скачать книгу - Kodutute kula IV: Laanetuul, taeva luud

Suurt toorahvariiki muust maailmast eraldav raudne eesriie oli parast Stalini surma kull veidi praotunud, aga kuuekumnendate aastate keskpaiku sulgus see jallegi. Umbseks konnatiigiks muudetud uhiskonnas hakkas vaba motte puudus aina enam elu halvama, kuni saabus periood, mis hiljem stagna-ajaks nimetati. Stagnatsioon tekkis ka Raudikul nagu iseenesest – aastad moodusid, inimesed vananesid ja harjusid keelt hammaste taga hoidma. Elati pilvise taeva all, mis kull pidevalt vihma ei lahistanud, aga ka haruharva paikest naitas. Paraku sedagi mitte koigile. Ja siis tuli pilvevarjust lootusekiir…

„Igauks on peremees ja tedaaustud-hinnatud me kodumaal…“Niiviisi, kaugelt toodud sonade ja viisiga lauldi Eestimaal punalippude all, kui vooras voim oli siinsed sulased peremeesteks kuulutanud ja oiged peremehed Siberisse pagendanud voi oma maal sulasteks teinud. Peremeest on vaevoimuga lihtne sulaseks muuta, aga sulasesse oiget peremehetunnet istutada on raske, kui mitte paris voimatu.Nagu ookean veetilgas, nii peegeldus ka Raudiku kula elus koik see, mis toimus kogu Eestimaal. Koikide eestlaste kirjutamata juhtsonaks sai – kohanemine. Selleks, et edasi elada ja kestma jaada.

Ma sattusin Raudiku kulla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud voorast igal sammul valvati ja jalgiti, sest suur Noukogude riik oli oma piiride puutumatuse parast alalises hirmus. Mind volus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid voorastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem kainud Raudikul kumnete aastate jooksul, elanud kaasa selle rannikukula allakaigule ja tundnud roomu, et lopuks on elu selles kodututega asustatud kulas hakanud ulesmage minema. Argu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus voib toimuda mis tahes pohjaranniku kulas. Meie maarahva kaekaik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt uhetaoline olnud.

Midagi motlemata, lihtsalt selleparast, et hirm juhtunu parast polnud veel kadunud, jooksis Samala hertsogi poole ja surus ennast tema vastu."Sa… oled terve!" Ta kaed sirutusid hertsogi kaela umber ja kui mees ta embusse vottis, hoidis ta mehest kramplikult kinni. Mees vaatas alla tema peale, naise silmad olid pisaratest udused, huuled varisesid, ja mees motles, et mitte keegi ei saa olla armsam. Seejarel katsid ta huuled naise suu. Hetke ei suutnud Samala uskuda, et see on tosi.Siis tundis ta, et kindlasti on ta surnud ja mees on ta kandnud taevasse, kus on ainult lilled ja muusika ja armastus.

Mingi muistse soja kaigus Paikesesse uputatud tahekindlus tulistab valimatult koiki lahenejaid ja seetottu on Maa unustatud kolgas. Inimkond elab tuhandetel planeetidel, kuid monedel Inimkonna Foderatsiooni Julgeoleku agentidel on siiski «votmeid», mis lubavad neil aeg-ajalt Maale peitu tulla. Nende kohalik esindaja on otsustanud tolle veidra seltskonna joudehetkil raagitud lugusid meile edasi jutustada, nii hasti-halvasti, kui ta neist aru saab. Tolles loos – kolmandas sellises – on kolonel Zatereit hadas kummalise poordruumipilvega, miljard aastat tagasi kadunud tsivilisatsiooni loominguga, mis peidab endas Maast sada tuhat korda suuremat vaga meeldivat elukeskkonda. Too Tau Sormuse nime all tuntud moodustis asub Rahutoojate Impeeriumi piiril ja koik – Impeerium, foderatsioon, enamasti Piiriasukateks nimetatavad riigikesed, vaba ruumi Kaubandusliidud ja ilmselt ka voorrassid – tunnevad selle vastu teravat huvi. Inimkonna Foderatsiooni suhteid Rahutoojate Impeeriumiga saab koige paremini iseloomustada nii, et nad ei ole veel sojalisse vastasseisu sattunud. Lisaks on Sormusel ja teistel selle piirkonna planeetidel silmapilkset uhest teise uleminekut voimaldavad platvormid – samuti uhe ammukadunud voorrassi looming, mille kasutamist koik meeleheitlikult selgeks puuavad oppida. Zatereiti Tau Sormuse retkele lisavad vurtsi ka uks 400 aasta eest pagendusse saadetud ning selle aja peamiselt Impeeriumis tegutsenud sugulane ja uks koos oma pantvangidega sundmuste keerisesse sattunud piraat.