Скачать книгу - Parast voitlust

Enne 1919. aastat kehtinud argumentatsioon, mis pohines keskuse ja perifeeria vahelisel suhtel, ei ole enam moeldav. Suurte paradigmade vaartuse langemise teiseks vaatuseks oli Teine maailmasoda. Ning kolmandaks vaatuseks 1989. aasta. Varjunditest tulvil kategooriate suures segadikus ei ole traditsioonilist argumentatsiooni juhtinud mottetegevus, mis pohines sisse- ja valja-arvamisel, uksnes kahe valiku vahelisel either/or-il, enam voimalik.

Valjapaistva ajaloolase, kirjaniku ja sojandusanaluutiku Viktor Suvorovi uus raamat on triloogia „Suure Aastakumne kroonika“ esimene osa, kirjutatud bestseller „Vanakuradi vanaema“ parimates traditsioonides, grandioosne 1940-te lopu – 1950-te aastate esimese poole, mil raske sojajargne kriis sundis Noukogude Liidu juhtkonda otsima riigi arengu uusi teid, sundmuste ajalooline rekonstruktsioon. See raamat on sellest, kuidas Stalini pidevad labikukkumised sise- ja valispoliitikas sojajargsetel aastatel viisid maa uliraskesse kriisi, klannide voitlusest noukogude juhtkonna sees ja nende salajastest plaanidest, poliitilistest intriigidest ja sellest, kuidas tegelikult oli korraldatud riigi ja selle satelliitide juhtimise susteem. Tolle aja sundmused said poordepunktiks Noukogude Liidu arengus ja maarasid ette jargneva NSV Liidu kokkuvarisemise ning kapitalistliku majanduse ja vaba turu triumfi. „Koigi vastu“ on meie ajaloo uus sensatsiooniline versioon, mis purustab tavalised ettekujutused ja muudid XX sajandi keskpaiga votmesundmuste pohjustest.

Punane aike on ule noore Eesti Wabariigi kainud ning kogu maa pahupidi pooranud. Neljal oel on kull onnestunud sojavapustuste keerisest eluga valja tulla, nuud aga tuleb uues olukorras kohaneda ja hakkama saada. Parast Stalini surma hakkavad need, kel oli onne ja visadust Siberi porgus ellu jaada, tagasi okupeeritud kodumaale poorduma. Kuid perekonnad ja inimsuhted on purunenud, vaartushinnangud muutunud… Ehkki romaan Parast aikest kuulub kolmanda raamatuna perekonnasaagast romaanitsuklisse Aikese varjud, mille lisaks sellele moodustavad romaanid Enne aikest (2007), Aike (2008) ning aastatel 2009 – 2010 umbertootatuna ja taiendatuna ilmunud Valgust tabatud, Varjud ja Varjude allee, voib teda kasitleda ka iseseisva raamatuna.

"Raamatus “Estonia inimesed. 20 aastat parast laevahukku” raagivad oma loo inimesed, kes katastroofist tahtejou ja ime labi eluga paasesid ja kes oma lahedase voi lahedased kaotasid. Kuna suuronnetusest on moodas kakskummend aastat, on siin ka ulevaade, mis tol ool laevas ja laevaga juhtus, kuidas toimusid paastetood, kuidas onnetuse jarel tegid oma tood uurimiskomisjoni liikmed, politseiuurijad, psuhholoogid ja vaimulikud.Loodetavasti on raamat vaikesekski toeks koigile neile, keda tabab onnetus, mure voi lein. See ei ole lootusetuse, vaid edasielamise raamat.„Lootus, et tana voi homme on see paev, kus ta koju tuleb, aitas kindlasti elada… Ja kolm aastat sailis vaikegi lootus koju tulles teda eest leida.”– Sille Herma

Teise maailmasoja jarel vajus Euroopa kaosesse. Maad olid laastatud, terved linnad maatasa tehtud ja ule 35 miljoni inimese tapetud. Suuremas osas Euroopast olid institutsioonid, mida peame tanapaeval enesestmoistetavateks – politsei, ajakirjandus, transport, omavalitsused ja riigi valitsus – kas taiesti puudu voi end lootusetult kompromiteerinud. Kuritegevus kasvas taevakorgusse, majandused varisesid kokku ning Euroopa inimesed vaevlesid naljahada piiril. Sojajargseid aastaid kasitlevas labimurdelises uurimuses kirjeldab Keith Lowe kontinenti, kus endiselt maratseb vagivald, kus suured rahvaruhmad pole veel leppinud tosiasjaga, et soda on loppenud. Ta visandab pildi konflikti paranduseks olnud vaardunud moraalist ja kustutamatust kattemaksuihast. Ta kirjeldab etnilisi puhastusi ja kodusodasid, mis poorasid pea peale tavaliste inimeste elu Laanemerest Vahemereni, ning uue maailmakorra loomist, mis toi vapustatud kontinendile viimaks stabiilsuse. Nagu Lowe naitab, eksisteerisid need teemad kogu Euroopas – nii idas kui ka laanes. Kaheksas keeles originaaldokumentidel, intervjuudel ja teaduskirjandusel pohinev „Metsik manner“ on aken pogusasse kaootilisse perioodi Teise maailmasoja lopu ja kulma soja alguse vahel. See on antud perioodi ajaloo esimene ulatuslik kasitlus. Keith Lowe on tootanud enam kui kumme aastat ajalooteoste kirjastajana, kuid nuud puhendunud taielikult kirjutamisele ja ajaloouurimisele. Ta on Teise maailmasoja tunnustatud autoriteet, kes esineb sageli televisioonis ja raadios nii Suurbritannias kui ka Ameerika Uhendriikides. Lowe? sulest on ilmunud kriitikute tunnustuse palvinud teos „Inferno: The Devastation of Hamburg, 1943“.