Скачать книгу - Liblikad pimedusest



Oudusloo peategelaseks on pereisast krematooriumiomanik, kes oma ari paris eetiliselt ei aja ja seetottu tumedate joudude kuusi langeb.
Loevad Priit Oovel, Aiky Oovel, Maia Oovel ja Mattias Oovel.


Ruubeni liblikad: Kirsipiia Ruubeni liblikad: Kirsipiia

Автор: Kiiri Saar

Год издания: 

Septembrikuu algus toob uhte Tallinna gumnaasiumi lopuklassi uue opilase – nagusa ja kutkestava Ruubeni, kes voidab oma meeldiva oleku, erakordse tarkuse ja sarmiga otsekohe koolikaaslaste poolehoiu. Ent koigi ullatuseks naib noormees kaunitest kooliodedest enim huvi tundvat hoopis paksukese ja paljude pilkealuse Kirsipiia vastu. Tudruku vastu, keda keegi endale sobraks ei taha. Keda isegi ta enda kass mingil seletamatul pohjusel vihkab. Kelle ainus meelelahutus on oma kurbust, uksildust ja torjutust peletada kropsupaki voi kommikoti sisu tuhjendades. Hoolimata ebavordsest taustast areneb vastastikune sumpaatia Kirsipiia ja Ruubeni vahel kiiresti sugavaks armulooks, mille taga peituvaid tumedaid ohtlikke hoovusi armastuse koikvoimsusesse sinisilmselt uskuv tudruk esialgu aimatagi ei oska. Hiiumaal elavalt opetajaharidusega autorilt on varem ilmunud humoorikas fantaasiaromaan „Lepatriinupuudja“ ja mustiline ponevusromaan „Martin Greeni juhtum“. Ta kirjutab artikleid, teeb kaastood ajakirjale „Saladused“, peab kahte kirjanduslikku blogi, armastab loodusfotograafiat ja psuhholoogiat. „Kirjutamine kui parim eneseteostuse viis on mulle voimalus luua argipaeva asemele sootuks fantaasiakullasem maailm, milles on koik voimalik,“ utleb autor. Loe lisaks: kiirisaar.blogspot.com, kiirisaar.wordpress.com


Ruubeni liblikad: Jordan Ruubeni liblikad: Jordan

Автор: Kiiri Saar

Год издания: 

Kui Jordan uhel sombusel sugishommikul sammud kooli poole seab, pole tal orna aimugi, et ta lihtne ja muretu elu on muutumas kaoseks. Koigi lemmikust saab korraga naerualune, kes satub jarjest veidramate sundmuste keerisesse. Jordanil tuleb segadusest hoolimata hakkama saada oma huperaktiivse oe Berniike, tema ule irvitavate soprade, teda seletamatul pohjusel haletseva ema Kirsipiia, muutliku meelega kallima ja painajalike nagemustega, mis jalitavad teda koikjal. Need viivad noormehe pikapeale moistmiseni, et temaga on midagi isearalikku lahti. Sundmused votavad uha kummalisemaid ja kohati lausa eluohtlikke poordeid, mille pohjustele jalile joudmine mojub lopuks kulma dusina. „Jordan“ on Kiiri Saare eelmise romaani „Ruubeni liblikad: Kirsipiia“ (2012) motteline jarg.


Harbini ooliblikad Harbini ooliblikad

Автор: Andrei Ivanov

Год издания: 

„Harbini ooliblikad” kirjeldab 20 aastat kunstnik Boriss Rebrovi elust.Rebrov lahkub seitsmeteistaastase noorukina koos Judenitsi armeegaVenemaalt, kaotab teel Revelisse perekonna, otsib vooras riigis omale kohta,tootab fotoateljees, peab paevikut, maalib ja laseb markamatult end kaasakiskuda Vene fasistliku partei tegevusse.„1920.–1940. aastate Eesti meenutab uppunud laevas tekkivat ohupatja – seeon nagu ime, kuid luhiajaline, ebakindel: pruugib laeval vaid natuke koikudaning mull kaob. Niivord habrast iseseisvust nautis minu arvates tolleaeneEesti. Mingisuguseid paralleele meie ajaga ma ei tommanud. Kuigi mullesumpatiseerib ajaloo tsuklilise arengu teooria, kirjutasin ma seda romaaninii, nagu ei teaks ma tulevikku – seda, et puhkeb Teine maailmasoda, etsellele jargneb 50 aastat NSV Liidu koosseisus.” (A. Ivanovi usutlusestajalehele Severnoje Poberezje.)


Pimedusest valja Pimedusest valja

Автор: Janek Muru, Kerttu Rakke

Год издания: 

See on lugu noukogudeaegsest suhtumisest puuetega lastesse ning lastekodulapse elluastumisest aastatuhandevahetuse Eestis. Janek Muru, praegu ajakirja Vaimupuu peatoimetaja, on mitmeid kordi astunud ules ajakirjanduses, temast on tehtud dokumentaalfilm ja telesaade. „Pimedusest valja“ on esimene pohjalikum sissevaade tema lapsepolve ja noorusaega.
Janek sundis 1978. aastal liikumispuudega. Ema loobus temast kohe parast sunnitust ning Janek elas esimesed eluaastad Tallinna Lastekodus. Kuueaastaselt suunati ta Imastu lastekodusse. See oli koht, kuhu puuetega lapsed sona otseses mottes surema saadeti – noukogude inimesed pidid olema ju terved, tublid ja voimekad. Kumme aastat unerohtu, hullusarki ja sanitaride terrorit ei suutnud Janekit murda. Ta on esimene, kes Imastu „lamajate“ ruhmast omal kael, heade inimeste abil ja tanu onnelikele juhustele valja paases ning iseseisvalt elama hakkas. Iseseisev elu pole aga meelakkumine. Kuidas hakkama saada? Keda usaldada? Kuidas „halbu“ sopru ara tunda? – Janeki lugu pakub motlemisainet igauhele.
Hoolimata karmidest teemadest on see optimistlik ja ilusa lopuga lugu sellest, et oma unistusi jargides ei tohi kunagi alla anda. Alati peab edasi minema ja endasse uskuma, valja murdma pimedusest nii enda umber kui enda sees.
Janek Muru loo on kirja pannud Kerttu Rakke. Fotod on parit erakogudest ja Eesti Rahvusringhaalingu arhiivist. Kaanefoto autor on Kaupo Kikkas. Kerttu Rakke on Eesti kirjanik, kes muuhulgas avaldanud ule 10 raamatu. Viimane neist, „Seitse aastat seebiselt“, ilmus viis aastat tagasi.


aevu paevad 2: Sissetung pimedusest. Sari aevu paevad 2: Sissetung pimedusest. Sari "Sundmuste horisont

Автор: Koostanud Veiko Belials

Год издания: 

Vene autorite jutukogumik. Koostanud ja tolkinud Veiko Belials. Sari: Sundmuste horisont. 256 lk. Raevu paevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi utleb, on sissetung. See voib tulla kosmosest voi hoopis lahemalt, teistsugusest dimensioonist voi meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu paevadega. Just seetottu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka motestatud ja mottetud eneseohverdused. Ja jaab igauhe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu utleb ajakirjanik Enguerrand „Loomavas juunis”, voi „korgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi moistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, torvikuleek pimeduses”, nagu valjendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane maaratlus on tosine voi iroonilis-sarkastiline.